Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Imelise Teaduse koostööpartner

Viimased lood

18.03.26, 19:13

Puuduv lüli täiustab tyrannosaurus rex’ i arengulugu

17.03.26, 19:08

Kui palju aega võtab reis Kuule?

16.03.26, 20:31

Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua kuidagi otsustajate kätte

16.03.26, 13:37

Uudne nutipesu mõõdab, kui tihti inimene kõhutuult laseb

16.03.26, 11:52

Mälumäng: mis kristalliga on tegemist?

15.03.26, 19:07

Nurjunud tähed võivad peita tumeainet

14.03.26, 19:06

Miks on küünarnuki äralöömine nii valus?

13.03.26, 19:06

Kosmosesond avastab Jupiteri kohal müstilised lained

Kõik artiklid

Tervis

Uus hormonaaluuring püüab parandada naiste heaolu kogu elu vältel

Uus hormonaaluuring püüab parandada naiste heaolu kogu elu vältel

© Shutterstock

Joomisharjumused võivad tekitada noore ajju püsiva blokeeringu

© Shutterstock

Miks tekitab allergia sügelust?

Mikroplast ummistab aju veresooni

Mikroplast ummistab aju veresooni

© Shutterstock

Kanep paneb vähirakud end ise hävitama

© Shutterstock

Põrgulik sügelemine lõpeb alatiseks: kroonilise sügelemise all kannatajatele tuleb appi geeniravi

Rohkem tervisest

Küsi meilt

Bušmanid seisid vastu nn bantu sisserändele ja jäid geneetiliselt isoleeritud rahvaks.

Miks ei sarnane bušmanid teiste aafriklastega?

Miks tekib mul tung armsaid asju kahjustada?

Miks tekib mul tung armsaid asju kahjustada?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Kui palju kaalub luustik?

Kui palju kaalub luustik?

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?

Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?

Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?

8-36 protsenti päikese UV-kiirgusest tungib läbi ka kaitsvatest päikesevarjudest.

Kas päikesepõletuse võib saada ka varjus?

Hiina Chongqingil on suur ümbritsev ala, mis arvestatakse linna kogupindala hulka. See muudab Chongqingi maailma suurimaks linnaks.

Milline on maailma kõige suurem linn?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Uus impotentsusravim: mürgiämblik võib päästa miljonite seksuaalelu

© Shutterstock

3D-prinditud munarakud ja siiratud emakas tagavad täieliku soovahetuse

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

© Shutterstock

Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?

© Shutterstock

Viis müüti seksi kohta: kas G-punkt on olemas?

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

Füüsika

© Shutterstock

Kosmoloogid murravad pead: kus on ülejäänud universum?

© Shutterstock

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

Astronoomia mõistatused: tumeaine on tõesti tume

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et looded võivad muuta veetaset 16 meetri võrra?

© Graham Carlow / IBM Research

Neilt fotodelt näed, milline on kvantarvuti

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

Astronoomia mõistatused: tumeaine on tõesti tume

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Mälumäng: Mida sa tead oma kehast?

© Shutterstock

Kõige-kõige-kõige: Imelise Teaduse mälumäng

© Shutterstock

Mängi põnevat pildimängu Eesti kaunitest kohtadest ja saad auhinna

Mälumäng: tehisaru vs inimene

Mälumäng: tehisaru vs inimene

Testi oma teadmisi

Inimkeha

Mängi seda spordisõbra mälumängu

Mängi seda spordisõbra mälumängu

© Shutterstock

Kas tõesti on võimalik ka diivanil lesides kaloreid põletada?

© hareluya/Shutterstock

Mis on need kummalised hõljuvad täpid mu silme ees?

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

Puuviljamüüja Michael Bharrat Guyana pealinnas Georgetownis letil kraami sättimas.

Vaid üks riik maailmas suudab end omapäi ära toita

© Shutterstock

Teadlased aeglustavad katsetes vananemist

© Shutterstock

Inimene ja robot sulavad üheks

(Peaaegu) igaüks elagu vähemalt 70aastaseks

(Peaaegu) igaüks elagu vähemalt 70aastaseks

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Reuters. Orkaanikütt P-3 pardale ronimas.

Meteoroloogid lendasid otse orkaan Miltoni keskmesse

© Shutterstock

Miks on lumehelbed kuueharulised?

Nii töötab sinu aju

Õudusfilmide efektid ärgitavad su aju ülejäänud organismile häiret andma. Selle tagajärjel suureneb verd paksemaks muutvate valkude tootmine.

Õudusfilm ehmatab su surnuks

Teismelise aju mitu piirkonda on alles kujunemas või pole teistega veel ühendatud. Aju skannimised on näidanud, et nooruki mõni ajuosa on väga sarnane psüühiliselt haige või ajukahjustusega inimese ajuga.

Teismelised mõtlevad nagu ajukahjustusega inimesed

© ZUMAPRESS.com

Neuralinki kiibi ajju saanud noormees mängis mõtte jõul videomängu

Mikroplast ummistab aju veresooni

Mikroplast ummistab aju veresooni

Metsas kasvanud lapsed ei lase end kergesti kinni püüda ning panevad leidjatele küünte ja hammastega vastu. 2005. aastal vändatud King Kongi filmis käitub üks metsik plika just niimoodi.

Nukitsamehed aitavad mõista inimese olemust

© Shutterstock

Joomisharjumused võivad tekitada noore ajju püsiva blokeeringu

© Shutterstock

Teadlased uurivad meie aju tundmatuid piirkondi

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

Rabatulekahju kustutamine 2023. aastal Lääne-Virumaal. © Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti jaoks töötati välja uus tuleohutuskaart

© Shutterstock

Hiiglaslik taevakivi saatis meie esivanemad sügavkülmutisse

Metsaalune Lääne-Kanadas väikese Scotch Creeki linna lähistel on külmast ilmast hoolimata leekides.

Kaugel põhjas luurab metsapinnases salatuli

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et tugev maavärin võib muuta osa Californiast saareks?

© Clément Bardot / Wikimedia Commons

Supervulkaani all mulksub hiiglaslik kogus magmat

© Shutterstock

Ootamatu maavärin võib Põhjamaad rusudeks raputada

© AFP. Supertaifuun Haiyan 2013. aasta novembris Vaiksel ookeanil Filipiinidele lähenemas.

Aina võimsamad orkaanid nõuavad uut kaaluklassi

© Shutterstock

Maailmalõpuks valmistuja ostunimekiri: neid asju võib sul vaja minna

© Shutterstock

Mis siis kui põhjamaid tabaks supertaifuun?

Ajalugu

© Shutterstock

Meie sugupuu on juurtega üles rebitud: DNA-analüüs kirjutab inimkonna ajaloo ümber

© Rógvi N. Johansen, Museum Odense

Rauaaja noateralt avastati 2000 aasta vanune ruunikiri

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Reuters

Aafrikast avastati maailma vanimad luust tööriistad

© Shutterstock

Tuli ja teras tõstsid maja taevastesse kõrgustesse: Burj Khalifa ehitamise lugu

© Marc Deville / Getty Images

Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga

© Shutterstock

Miks on ringis 360 kraadi?

© Shutterstock

Ikka veel metsik kiisu: millal inimene ja kass sõbrunesid?

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Ebaterve suhe toiduga

© Shutterstock

Loomasõpradel on erilised isiksuseomadused

© Shutterstock

Viis müüti lastest: kas üksik laps on enesekeskne?

Uuring: vihatunne võib sind teatud olukordades väga efektiivseks muuta

Me oleme sündinud sõltlased

© Shutterstock

Silmadega naeratus avab tee kassi südamesse

© Shutterstock

Kas psühhopaadid võivad elada normaalset elu?

© Shutterstock

Viis müüti lastest: kas üksik laps on enesekeskne?

Uuring: vihatunne võib sind teatud olukordades väga efektiivseks muuta

Me oleme sündinud sõltlased

Loomariik

Miks ei näe me kunagi tuvipoegi?

Miks ei näe me kunagi tuvipoegi?

Koerataoline loom elas juba enne dinosaurusi

Koerataoline loom elas juba enne dinosaurusi

Tööriistu kasutavate loomaliikide sekka lisandus lehm

Tööriistu kasutavate loomaliikide sekka lisandus lehm

Mereelanik püüab saaki kapuutsiga

Mereelanik püüab saaki kapuutsiga

1. Sääse pea küljes olevatel tundlatel on väikesed lohukesed, milles on temperatuuritundlikud retseptorid. Need reageerivad soojusele ja juhatavad sääse soojavereliste loomade poole. 2. Noka ümber suistes on teist tüüpi retseptorid, mis registreerivad õhus leiduvat süsihappegaasi ja tajuvad õhuniiskust. Need retseptorid juhivad sääse elusolendite juurde sedamööda, kuidas nood välja hingavad, sest väljahingatavas õhus on süsihappegaasi rohkem kui tavalises välisõhus. 3. Tundlaid katavad imepisikesed tajukarvakesed, mille tuhanded retseptorid püüavad lõhnamolekule, näiteks neid, mis vabanevad higistades, ning juhivad sääse tugevasti lõhnavate loomadeni.

Miks hammustavad sääsed kõige rohkem just õhtuti?

© Shutterstock

Silmaparasiit seab end ajapikku sisse peremehe ajus

Teatud troopilised konnad kasutavad silmalauge oma värvikirevate silmade maskeerimiseks. Sel viisil saavad nad ümbrusel silma peal hoida tähelepanu äratamata.

Miks on osal loomadel silma peal lisakelme?

Pruunkaru sai lõugade vahele maailma suurima hambakrooni

Pruunkaru sai lõugade vahele maailma suurima hambakrooni

Rohkem loomadest

Taimed

© Katrin Kepp / EMU.ee

Rikkus punetab Hiiumaa külje all merevees

© Andi Edwards / Alamy / ImageSelect

Milline on maailma mürgiseim puu?

© Shutterstock

Kas taimed tajuvad valu?

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Cameron / John Murray / London Stereoscopic and Photographic Co.

Charles Darwin edestas oma rivaali ning väljus olelusvõitlusest võidumehena

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof Blaise Pascal töötas intensiivselt nii hüdrostaatilise kui ka õhurõhuga ning tema järgi on nimetatud rõhu ühik paskal.

Kangekaelne prantslane tõestas füüsikalist nähtust mäe tipus

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Pöörd-päikesepaneel toodab elektrit öösel

© Seaborg & Shutterstock

Tuumapraam toob puhta elektri

© Shutterstock

Uut moodi akud laetakse välkkiirelt täis

Kui kiiresti tekib nafta?

Radioaktiivne imeaine annab energiat tuhandeiks aastaiks

Sügavalt merepõhjast ammutatud sadu tonne naftat süttis tugeva plahvatuse tagajärjel. Õnnetus määras puurplatvormi hukule.

Hoolimatus põhjustas maailma suurima naftakatastroofi

© Shutterstock

Kui kiiresti teenib tuulegeneraator end tagasi?

© Shutterstock

Uut moodi akud laetakse välkkiirelt täis

Kui kiiresti tekib nafta?

Radioaktiivne imeaine annab energiat tuhandeiks aastaiks

Kosmosereisid

© Qai Publishing, Universal Images Group / SPL & Claus lunau

Uraan, Päikesesüsteemi jäine autsaider

© Shutterstock

NASA sai Valgelt Majalt korralduse luua Kuule eraldi ajavöönd

© U.S Space Force/Boeing/SWNS

Salapärane kosmoselennuk stardib lähitundidel oma seitsmendale missioonile

© Shutterstock

Kas läbi asteroidide vöö on ohtlik lennata?

© Claus Lunau & ESA / ATG medialab

Kosmilised ookeanid ootavad külalist planeedilt Maa

Kui palju on kosmoses satelliite?

Kui palju on kosmoses satelliite?

© Team Gemma / NASA

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

© Netflix

Filmiarvustus: Düstoopiline satiir teeb teadusele ühtaegu kummarduse ja naeruvääristab seda

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

NASA kosmosesond Juno uuris Jupiteri alates 2016. aastast mitmesuguste keeruliste mõõteriistadega.

Kosmosesond avastab Jupiteri kohal müstilised lained

NASA uus kuurakett jõudis stardiplatvormile

NASA uus kuurakett jõudis stardiplatvormile

© Shutterstock

Mõistatuslik 9. planeet mängib Päikesesüsteemis peitust

Elektriline maakera

Elektriline maakera

© Shutterstock

Kas põrgukuuma Veenuse elu põgenes pilvedesse?

© Shutterstock

Kulgur leiab Marsilt kaudseid viiteid iidsele elule

© Shutterstock

Kosmosest jõuab Maale aina enam põnevaid proove

© Shutterstock

Mis saab meie gaasiplaneetidest kauges tulevikus, kui Päike paisub punaseks hiiuks?

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Iga hingetõmme täidab sind mikroplastiga

© Shutterstock

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

© L. Calçada / M. Kornmesser / ESO

Kosmilised kokkupõrked sepistavad raskeid elemente

© Shutterstock

5 müüti prügi taaskasutuse kohta: kui palju on neis tõtt?

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© ZenRobotics

Prügimägi 2.0 - kogu praht läheb taaskasutusse

© Shutterstock

Biorobotid, mõtlevad masinad jpm: uudsed eluvormid saabuvad arvutist

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

10. juulil 2015 vallutas Terminaator filmiga “Terminaator Genisys” taas kinolinad.

Terminaator on meie hulgas

Arvutid

© Shutterstock

Nutiläätse akut võib laadida pisaratega

© Shutterstock

4D-kristallid annavad arvutile supervõimed

USA oli superarvutite vallas kaua aega maailma juhtivaid riike. Nüüd aga on liidrisärgi selga tõmmanud Hiina.

Külm sõda toore arvutusjõudluse pärast

2026. aastal muutub tehisarupettus veel raskemini tabatavaks

2026. aastal muutub tehisarupettus veel raskemini tabatavaks

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud