Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Imelise Teaduse koostööpartner

Küsi meilt

Filmis „Star Trek“ nähtud kosmosestseenis ei oleks tegelikkuses mingit heli.

Kas kosmoses kuuleb helisid?

Jõed looklevad ja kaevavad ennast kallaste alla, kuni need lihkuvad.

Miks tekivad maalihked sageli jõgede ääres?

Kui elusolend sureb, kasutavad lihased ära oma viimase energia ja jäigastuvad.

Miks tekib koolnukangestus?

Kas supist saab uriin?

Kas supist saab uriin?

Miks on lennukitoit maitsetu?

Miks on lennukitoit maitsetu?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Kuidas saab vesi olla hapnikuvaene?

Kuidas saab vesi olla hapnikuvaene?

Galaktikad loetakse mingis taevaosas kokku ja saadud arv korrutatakse.

Kuidas arvutatakse galaktikate arvu?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

© Shutterstock

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

© Shutterstock

Kui tihti noored seksivad?

Meeste seksiisu suunab östrogeen ajus

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

© Shutterstock

Tulekul on meestele mõeldud beebipillid

© Shutterstock

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

© Shutterstock

Kui tihti noored seksivad?

Meeste seksiisu suunab östrogeen ajus

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

Füüsika

© Shutterstock & Ken Ikeda Madsen

Saa tuttavaks osakestepere uute liikmetega: need on multikvargid!

© Shutterstock

Kas võib tõsi olla, et soe vesi on külmast veest raskem ja miks see nii on?

© University of Amsterdam / Scixel

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

Aeg on suhteline mõiste: meil kõigil on isiklik olevik

Vesiliiv ei ole kaugeltki nii levinud ega surmav, kui seda kujutatakse filmides.

Kas vesiliiv imeb tõesti inimesed endasse?

© Shutterstock

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

© University of Amsterdam / Scixel

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

Aeg on suhteline mõiste: meil kõigil on isiklik olevik

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Kõige-kõige-kõige: Imelise Teaduse mälumäng

Mälumäng: inimkeha

Mälumäng: inimkeha

© Shutterstock

Mälumäng Amazonase vihmametsast: testi oma teadmisi ja võid võita auhinna!

Meil on sünnipäev, aga kingituse saad sina!

Meil on sünnipäev, aga kingituse saad sina!

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Kõhukinnisus on südamele ohtlik

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

Kuidas puhastada joogivett mikroplastist?

Kuidas puhastada joogivett mikroplastist?

Mikroplast ummistab aju veresooni

Mikroplast ummistab aju veresooni

Kiudainerikas toit toetab soolestiku häid baktereid ning hoiab halvad vaos. Tänu sellele on ka väiksem oht haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Kiudained on menüü olulisim koostisosa

© Shutterstock

Kas igavene elu on võimalik?

Šimpansi ja inimese teed lahknesid miljoneid aastaid tagasi. viimaselt ühiselt esivanemalt pärineb suurem osa meie DNA-st.

Inimahvide DNA näitab teed esimese inimeseni

© Shutterstock

Teadlased aeglustavad katsetes vananemist

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© AFP. Supertaifuun Haiyan 2013. aasta novembris Vaiksel ookeanil Filipiinidele lähenemas.

Aina võimsamad orkaanid nõuavad uut kaaluklassi

© AP

Maailma suurim jäämägi on kokkupõrkekursil Atlandi saarega

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

Õpeta oma last just nii: hea õppimise saladused muugiti lahti

© Shutterstock

Päris palju on kinni psüühikas: mõtle oma valu minema

© Shutterstock

Vaba tahet pole olemas ning su elu kulgeb etteantud rada mööda

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

Ärevuse puhul mängivad olulist rolli äsja avastatud rakud ajus.

Teadlane avastas ärevuse juured

Miks inimesed unes kõnnivad?

Miks inimesed unes kõnnivad?

© Shutterstock

13aastane poiss alistas esimese inimesena ajaloos Tetrise videomängu

© Shutterstock

Kas peegel petab mind?

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Kas tornaadod võivad tabada ka Põhja-Euroopat?

© Shutterstock

Kui suur asteroid hävitaks kogu elu Maal?

© Shutterstock

Mis oleks, kui Yellowstone hakkaks purskama?

© Shutterstock

Kas tsunami eest on võimalik hoiatada?

© Shutterstock

Katastroofiline tsunami võis jätta kiviaja Põhja-Suurbritannia inimtühjaks

© Shutterstock

Yellowstone´i supervulkaan käitub kummaliselt

© Claus Lunau

Yellowstone’i supervulkaani uus semu

© Shutterstock

Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega

© Shutterstock

Supervulkaanid ähvardavad meid kõleda tulevikutalvega

Ajalugu

© Wikimedia Commons

Egiptuse püramiidist leiti 4400 aasta vanused salaruumid

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

© Sibirian Times

Igikeltsas seiskub aeg: uurime sellest leitud loomi

© Teutoburgi metsa lahing Otto Albert Kochi 1909. aasta maalil. Selles lahingus, mis toimus 9. aastal pKr, alistasid germaani hõimud roomlased. Tegu oli ajaloolaste hinnangul roomlaste suurima kaotuse ja sõjaajaloo ühe tähtsaima lahinguga.

Barbarid võisid roomlastega sõdides olla ise narkojoobes

Tellisevalmistajad kujutatuna 18. dünastia aegse Teeba linna kuberneri Rekhmire hauakambri seinal. Nüüd leitud vile on sama dünastia ajast, võimalik, et sarnaseid töölisi kutsuti ka sellega korrale.

Maapõuest ilmus vaaraode-aegse Egiptuse turvameeste luuvile

© VIA Reuters

Leiti maailma vanim puitkonstruktsioon, mil vanust pea pool miljonit aastat

Veest tõsteti välja mitmeid suuri skulptuure.

Iidse uppunud linna aarded jõuavad lõpuks päevavalgele

© Shutterstock

Tõusev merevesi peletas viikingid Gröönimaalt minema

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Hea maitse on sageli rühmasurve tagajärg

© Shutterstock

Ilmajäämishirm süvendab sotsmeediasõltuvust

© Shutterstock

Miks me armastame kuningakoja liikmeid?

Teadlased leidsid hea nipi, mille abil tuvastada valetajaid

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

© Shutterstock

Nägu on su vägevaim relv

© Shutterstock

Võim muudab me aju ja isiksust

© Shutterstock

Miks me armastame kuningakoja liikmeid?

Teadlased leidsid hea nipi, mille abil tuvastada valetajaid

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

Loomariik

Sauropoodid kunstniku kujutluses.

Hiiddinosaurusi vaevas surmav nakkuslik luupõletik

Keel kui loomariigi multifunktsionaalne tööriist

Keel kui loomariigi multifunktsionaalne tööriist

Juuluklane nõiub ära lepatriinu ja paneb ta valvama oma nukkunud järglasi.

Surma marionetid: osa liike kasutab peremeesloomi halastamatult ära

Kes on väikseim selgroogne?

Kes on väikseim selgroogne?

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

1. Sääse pea küljes olevatel tundlatel on väikesed lohukesed, milles on temperatuuritundlikud retseptorid. Need reageerivad soojusele ja juhatavad sääse soojavereliste loomade poole. 2. Noka ümber suistes on teist tüüpi retseptorid, mis registreerivad õhus leiduvat süsihappegaasi ja tajuvad õhuniiskust. Need retseptorid juhivad sääse elusolendite juurde sedamööda, kuidas nood välja hingavad, sest väljahingatavas õhus on süsihappegaasi rohkem kui tavalises välisõhus. 3. Tundlaid katavad imepisikesed tajukarvakesed, mille tuhanded retseptorid püüavad lõhnamolekule, näiteks neid, mis vabanevad higistades, ning juhivad sääse tugevasti lõhnavate loomadeni.

Miks hammustavad sääsed kõige rohkem just õhtuti?

400 miljonit aastat tagasi oli see tornina kõrguv eluvorm suurim organism Maal.

Hiiglaslikus fossiilis on säilinud tundmatu eluvorm

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kus kasvab maailma kõrgeim puu?

© Shutterstock

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

© Shutterstock

Taimed hoiatavad naabreid putukarünnaku eest

© Shutterstock

Kas Viagra võib püsti ajada ka taimed?

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

Carl von Linné avastas küll ka uusi liike, ent tema olulisim panus teadusesse on siiski see, et ta leiutas liikide nimetamise ja klassifitseerimise süsteemi.

Bioloogia raamatupidaja lõi loodusloos korra majja

© Shutterstock

Kas Pythagoras laenas kuulsa teoreemi Aasiast?

Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof Blaise Pascal töötas intensiivselt nii hüdrostaatilise kui ka õhurõhuga ning tema järgi on nimetatud rõhu ühik paskal.

Kangekaelne prantslane tõestas füüsikalist nähtust mäe tipus

© Polfoto & Scanpix

Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa

Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.

Päikesevarjutus tegi Einsteinist superstaari

© Cameron / John Murray / London Stereoscopic and Photographic Co.

Charles Darwin edestas oma rivaali ning väljus olelusvõitlusest võidumehena

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Sinienergia võiks tuumaenergiat asendada

© Shutterstock

Erakordne seade annab lõputult puhast energiat

© Shutterstock

Raud võib anda elektrijaamadele lõputu energiaallika

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

Kui keskkonnasäästlik ikkagi on rongisõit?

© Shutterstock

Termotuumaenergeetikud jõudsid tähtsa verstapostini

© Päikesepaneelid kosmoses kunstniku kujutluses. Pildil pole käesoleva projektiga seost. Shutterstock.

Island võib lähiaastail hakata kosmosest elektrit hankima

© Shutterstock

Raud võib anda elektrijaamadele lõputu energiaallika

Kuhu kaob päikesekiirguse energia?

Kui keskkonnasäästlik ikkagi on rongisõit?

Kosmosereisid

Moodul (paremal) pärast kosmosest saabumist lainetel puhkamas.

Artemis II astronaudid jõudsid edukalt tagasi koju

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et kosmoseprügi on suur probleem?

© Shutterstock

Hiidrakett lennutab kunstnikud Kuu juurde

Artemis II asus ööl vastu 2. aprilli edukalt teele Kuu suunas (täiendatud)

Artemis II asus ööl vastu 2. aprilli edukalt teele Kuu suunas (täiendatud)

Selle pildi tegi Perseverance endast 2024. aasta suvel ja see on kokku pandud 62 erinevast fotost. Kivi nimega Chenaya Falls on pildi keskel kulgurist vasakul.

NASA avastas seni tugevaima tõendi elu kohta Marsil

© Shutterstock

NASA sai Valgelt Majalt korralduse luua Kuule eraldi ajavöönd

© Shutterstock

Kiireim inimese loodud objekt: päikesesond purustas kõik kiirusrekordid

adu

Mööduv täht võib Maa Päikesesüsteemist välja visata

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

Elektriline maakera

Elektriline maakera

© Shutterstock

Mis määrab asteroidide kursi?

17. jaanuaril 2026 veeretati NASA kanderakett SLS ja kosmoselaev Orion stardiplatvormile. Esimene plaan oli Kuule lennata veebruaris, seejärel märtsis, ent rikete tõttu on starti kaks korda edasi lükatud. Hetkel (veebruari lõpu seisuga) on kavas Kuu poole teele asuda kõige varem aprilli algul.

Juba mõne nädala pärast võivad inimesed taas Kuule lennata

© Shutterstock

Mis põhjusel saavad mõned kuud olla geoloogiliselt aktiivsed?

© Solar Dynamics Observatory/NASA via AP

Eilne võimas päikeseloide lubab vägevaid virmalisi

© AP/ISRO

India Kuu-edulugu jätkub: Kuult leiti väävlit

© Shutterstock / NASA

Imelise Teaduse kuuviktoriin: vaata siit, mida sa Maa kaaslase kohta tead ja võid võita auhinna!

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Kas plastmassist jõulukuusk on keskkonnasõbralikum kui metsast toodud puu?

© FRIB

Uus kiirendi annab erakordseid aatomeid

© ZenRobotics

Prügimägi 2.0 - kogu praht läheb taaskasutusse

© Shutterstock

Kas mesi võib tõepoolest igavesti säilida?

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© 1840489pavan nd / Wikimedia Commons

Teadlased kaardistavad merede põhju

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

10. juulil 2015 vallutas Terminaator filmiga “Terminaator Genisys” taas kinolinad.

Terminaator on meie hulgas

© Reuters

Jaapanis tuleb müügile autoks moonduv "Transformerite" stiilis robot

Arvutid

© Shutterstock

Raudne mõistus: tehisintellekt areneb hirmuäratava kiirusega

© Shutterstock

SUUR LUGU: Tehislik aru(tus) - kas vestlusrobot on tark või rumal?

© Wikimedia Commons

Matemaatikageenius lõi arvuti

© REUTERS

Inglise vutimehed jooksevad Eesti nutitaldadel

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud