Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Imelise Teaduse koostööpartner

Küsi meilt

Kas miinuskraadidega on õhus niiskust?

Kas miinuskraadidega on õhus niiskust?

Kas supp muutub uriiniks või roojaks?

Kas supp muutub uriiniks või roojaks?

Praegu võime Suure Vankri ühe külje järgi leida Põhjanaela, kuid 100 000 aasta pärast näeb see tähtkuju välja teistsugune.

Kas esimesed inimesed nägid tähistaevast samasugusena?

Kui elusolend sureb, kasutavad lihased ära oma viimase energia ja jäigastuvad.

Miks tekib koolnukangestus?

8-36 protsenti päikese UV-kiirgusest tungib läbi ka kaitsvatest päikesevarjudest.

Kas päikesepõletuse võib saada ka varjus?

Miks mõnd muna on raske koorida?

Miks mõnd muna on raske koorida?

Jõed looklevad ja kaevavad ennast kallaste alla, kuni need lihkuvad.

Miks tekivad maalihked sageli jõgede ääres?

Teleseriaalis „Halvale teele“ („Breaking Bad“) kasutavad peategelased laiba lahustamiseks vesinikfluoriidhapet.

Kuidas laipa lahustada?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

10 levinud seksimüüti: naistel on G-punkt

10 levinud seksimüüti: naistel on G-punkt

© Shutterstock

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

© Shutterstock

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Kui tihti noored seksivad?

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

© Shutterstock

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock

3D-prinditud munarakud ja siiratud emakas tagavad täieliku soovahetuse

© Shutterstock

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Kui tihti noored seksivad?

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Füüsika

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

© Shutterstock

Miks jää on libe?

© Shutterstock

Kuidas tekib ülehelipauk?

Tartu ülikooli teadlased nuputasid välja, kuidas tumeaine liikumise kiirust mõõta

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

© Shutterstock

Kas vee keemispunkt muutub koos kõrgusega?

© Shutterstock

Kas halli värvi asjadel üldse on värvus?

© Shutterstock

Kuidas tekib ülehelipauk?

Tartu ülikooli teadlased nuputasid välja, kuidas tumeaine liikumise kiirust mõõta

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Kõige-kõige-kõige: Imelise Teaduse mälumäng

Meil on sünnipäev, aga kingituse saad sina!

Meil on sünnipäev, aga kingituse saad sina!

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

Mälumäng: siil

Mälumäng: siil

Testi oma teadmisi

Inimkeha

Guinessi rekordite raamatu kohaselt on türklasel Mehmet Özyürekil maailma suurim nina. See on 8,8 cm pikk. Nina pikkus ei mõjuta aga kuidagi haistmismeele teravust.

Lõhnad mõjutavad meid kogu aeg: nina ei unusta midagi

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et rattasõit on parem niiske ilmaga?

Louis Pasteur sündis vaese parkali pojana. Tänapäeval peetakse teda ajaloo üheks tähtsaimaks teadlaseks.

Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma

© Shutterstock

Mis funktsioon on põsekoobastel?

© hareluya/Shutterstock

Mis on need kummalised hõljuvad täpid mu silme ees?

Kui palju kaalub luustik?

Kui palju kaalub luustik?

Lapsed aeglustavad aju vananemist

Lapsed aeglustavad aju vananemist

© Shutterstock

Armasta oma keha asümmeetriat! See näitab, et sul on head geenid

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et äikese ajal on duši all olla ohtlik?

WMO kinnitas uue ülemaailmse rekordvälgulöögi toimumise

WMO kinnitas uue ülemaailmse rekordvälgulöögi toimumise

Nii töötab sinu aju

Uus uuring selgitab nartsissismi välja kujunemist

Uus uuring selgitab nartsissismi välja kujunemist

© Shutterstock

Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

© Shutterstock

Surres sarnaneb su aju sinu lapsepõlve ajuga

Nooremana kui 13aastaselt nutitelefoni saamine tõstab enesetapuriski

Nooremana kui 13aastaselt nutitelefoni saamine tõstab enesetapuriski

© Claus Lunau

Teadlased oskavad kuulata su sisemist häält

Prantsuse koondise ründaja Kylian Mbappe (sinises) 2022. aasta jalgpalli MM-i finaalturniiril palli peaga austraallaste väravasse löömas.

Pealöögid jalgpallis kahjustavad aju ka ilma peapõrutuseta

© Shutterstock

Kui palju infot mahub ajju?

© Shutterstock

Su elu on meelepete, mille loob sinu aju

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Maailma ohtlikem järv

© Shutterstock

Tume asteroid hävitas dinosaurused maamunalt

© Shutterstock

Kas orkaanid pöörlevad alati ühtepidi?

© Shutterstock

Kui suur asteroid hävitaks kogu elu Maal?

© Claus Lunau

Yellowstone’i supervulkaani uus semu

© Shutterstock

Vulkaan ähvardab maa kringliks külmutada

© Shutterstock

Kas loomad suudavad ennustada loodusõnnetusi?

© Reuters. Orkaanikütt P-3 pardale ronimas.

Meteoroloogid lendasid otse orkaan Miltoni keskmesse

© Shutterstock

Ootamatu maavärin võib Põhjamaad rusudeks raputada

Ajalugu

© AKG / Scanpix & New York Public Library / Scanpix & Ägyptisches Museum / Universität Bonn

Millal hakkasid inimesed ennast meikima?

Gladiaatori ja lõvi vastasseis tehisintellekti kujutluses.

Rooma-aegse gladiaatori skeletilt avastati lõvi hammustusjäljed

Esimene tõend sellest, et Titanic on leitud, oli see, kui uurimislaeva ekraanile ilmus hiigelsuur aurukatel.

Uus tehnoloogia aitas 40 aastat tagasi leida legendaarse laeva vraki

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock. Colosseum Roomas, üks impeeriumi sümbolitest.

Rooma impeeriumi õhusaaste võis langetada ammuste eurooplaste IQ-d

© Andres Tennus

Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

© Nikita Golovanov

Siberist avastati maailma vanimad kindlustatud asulad

© Shutterstock

Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes

© Shutterstock

Viis müüti lastest: kas üksik laps on enesekeskne?

© Shutterstock

Loomasõpradel on erilised isiksuseomadused

Me oleme sündinud sõltlased

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

© Shutterstock AI. Beeta-põlvkonna laps tehisintellekti kujutluses.

Sellest aastast sündinud lapsed kuuluvad uude põlvkonda

© Shutterstock

Painava ärevuse vastu võib valmida vaktsiin

© Shutterstock

Loomasõpradel on erilised isiksuseomadused

Me oleme sündinud sõltlased

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

Loomariik

400 miljonit aastat tagasi oli see tornina kõrguv eluvorm suurim organism Maal.

Hiiglaslikus fossiilis on säilinud tundmatu eluvorm

Keel kui loomariigi multifunktsionaalne tööriist

Keel kui loomariigi multifunktsionaalne tööriist

Teatud troopilised konnad kasutavad silmalauge oma värvikirevate silmade maskeerimiseks. Sel viisil saavad nad ümbrusel silma peal hoida tähelepanu äratamata.

Miks on osal loomadel silma peal lisakelme?

Harikrokodill tapab saaklooma, tirides ta vee alla.

Top 10: maailma tugevaimad hammustused

Merileopard tuuseldab pingviini küljelt küljele sellise jõuga, et linnu nahk tuleb maha.

Loodus ei halasta: julm surm loomariigis

Kobras on maastikuarhitekt, kes kasutab uru või pesakuhila kaitseks vett.

Loomadest meisterarhitektid

Miks mu koer sööb rohtu?

Miks mu koer sööb rohtu?

Umbes niisugune võis välja näha 355 miljonit aastat tagasi elanud ürgroomaja, kes jättis liivakivvi oma jäljed.

Liivakivist avastati maailma vanima roomaja jäetud jäljed

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kas taimedel on meeled?

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© 663highland

Jaapani maitseaine vasabi hakkab iidseid papüüruserulle päästma

© Shutterstock

Kus kasvab maailma kõrgeim puu?

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Võidukas võitlus rõugeviirusega: armilisest aadlidaamist sai vaktsiini ema

Carl von Linné avastas küll ka uusi liike, ent tema olulisim panus teadusesse on siiski see, et ta leiutas liikide nimetamise ja klassifitseerimise süsteemi.

Bioloogia raamatupidaja lõi loodusloos korra majja

© Polfoto & Scanpix

Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© AKG / Ritzau Scanpix

Skalpell lõikas aegunud tõed läbi

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Raud võib anda elektrijaamadele lõputu energiaallika

Päikesepaneelid kujutavad keskkonnale suurimat ohtu siis, kui need purunevad ning hakkavad lekkima ohtlikke metalle.

Kas päikesepargid reostavad nende all olevat pinnast?

Ühesainsas tonnis tooriumis sisaldub sama palju energiat kui 3 500 000 tonnis kivisöes. Maailmas leidub hinnangute kohaselt üle kuue miljoni tonni tooriumi, mis on kättesaadav ja millest piisab selleks, et katta Maa energiavajadus sadadeks aastateks.

Toorium annab maailmale puhast energiat

Kui kiiresti tekib nafta?

Uued päikeseelemendid on juuksekarvast õhemad

© Shutterstock

Magma soojendab põhjavett ja annab islandlastele elektrit

© Yves Forestier / Getty Images

Kas toatemperatuuril tuumasüntees võib anda tasuta elektrit?

Ühesainsas tonnis tooriumis sisaldub sama palju energiat kui 3 500 000 tonnis kivisöes. Maailmas leidub hinnangute kohaselt üle kuue miljoni tonni tooriumi, mis on kättesaadav ja millest piisab selleks, et katta Maa energiavajadus sadadeks aastateks.

Toorium annab maailmale puhast energiat

Kui kiiresti tekib nafta?

Uued päikeseelemendid on juuksekarvast õhemad

Kosmosereisid

© Shutterstock

Hiigelrakett viib inimesed Marsile: viis asja, mida võiksid Starshipi kohta teada

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et astronautide veri läheb Marsil keema?

© Shutterstock

Juri Gagarini 108 ärevat kosmilist minutit

© NASA / GSFC / Arizona State University

Kuu vulkaanilised lõõrid saavad inimkonna teadmiste hoiupaigaks

© Shutterstock

NASA sai Valgelt Majalt korralduse luua Kuule eraldi ajavöönd

© Shutterstock

Hiidrakett lennutab kunstnikud Kuu juurde

© Shutterstock

Kas esimesed inimesed Marsil peavad hakkama veganiteks?

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock

Kuuhelmeist leiti rohkesti vett

Enne kui astronaudid Marsile laskuvad, viivad kaubalaevad punasele planeedile kogu vajaliku varustuse.

SpaceX valmistub Marsi missiooniks: varustus saadetakse ette

© Shutterstock

Päikesesüsteemi äärealalt leiti müstilised lainetused

© Shutterstock. Orioniidid

Laupäeva öösel on orioniidide meteoorivoolu tipphetk

© Shutterstock

Teekond Maa tuuma kulgeb kosmose kaudu

© Shutterstock

Saturni kuu järved ootavad külalist

Elektriline maakera

Elektriline maakera

© AP/ISRO

India Kuu-edulugu jätkub: Kuult leiti väävlit

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Kas talliumiühendid võivad ka päriselt tappa või juhtub seda ainult filmis?

© Shutterstock

Saepuruvõie võib jõuda kodukööki

© Shutterstock

Nüüd võid rahuliku südamega pakkepaberit närida

© Shutterstock

Kas päikesekreem võib vanaks minna?

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

10. juulil 2015 vallutas Terminaator filmiga “Terminaator Genisys” taas kinolinad.

Terminaator on meie hulgas

© Reuters

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Tesla

Fotolugu: robotid vehivad meie eest tööd teha

© Shutterstock

Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?

Arvutid

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© Shutterstock

Tuleviku veidravõitu maksevahend: palun, see maksab viis kvantraha...

© Shutterstock

4D-kristallid annavad arvutile supervõimed

© Shutterstock

Raudne mõistus: tehisintellekt areneb hirmuäratava kiirusega

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud