Otsing

1 682 tulemust otsingule

Kuvame kronoloogiliselt viiteid kogu Äripäevas loodud uudissisule. Artikli lugemiseks suuname Teid algsaidile, kus on tarvilik vastava saidi kasutusõiguse olemasolu.

29.04.2025
imelineteadus.ee
Teeleht võib kaitsta borrelioosi eest
Tänapäeval tehtud uuringud on kinnitanud, et teeleht aitab haavadel kiiremini paraneda ning tõrjuda kahjulikke mikroobe. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste uuring osutab, et taimes sisalduvatest ühenditest võib olla abi ka puukborrelioosi tekitava bakteri vastu.
28.04.2025
imelineteadus.ee
Võimas loodusjõud hoiab töös su nutitelefoni
Elektromagnetism võimaldab töötada väga paljudel tänapäeva tipptehnoloogilistel leiutistel alates elektriautodest ja tuuleturbiinidest kuni MRT-aparaatide ja internetini. Esimene samm kõikide nende lahenduste poole astuti siis, kui üks Taani füüsik avastas, et tema loengulaual hakkas kompassinõel ilma mingi nähtava põhjuseta vabisema.
26.04.2025
imelineteadus.ee
Hiiglaslik pais võis mõjutada Maa pöörlemist
2012. aastal Hiinas valminud Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama pais näib olevat veidi mõjutanud Maa pöörlemiskiirust selle telje ümber.
25.04.2025
imelineteadus.ee
Rooma-aegse gladiaatori skeletilt avastati lõvi hammustusjäljed
Kutselise meelelahutusvõitleja skelett, millelt lõvi hambajäljed leiti, on pärit Suurbritannias Yorkis asuvalt Rooma impeeriumi aegselt surnuaialt. Teatavasti oli Britannia mitmesaja aasta vältel Rooma provints ja roomlased tõid Põhja-Inglismaale kaasa ka gladiaatorivõitluste traditsiooni. Kuid see on esimene kord, kui on arheoloogiliselt tõestatud, et gladiaatorid tõepoolest pealtvaatajate meeleheaks lõvidega heitlesid.
imelineteadus.ee
Kuidas loodi mõõtühikud?
Ajaloolaste hinnangute kohaselt oli 1789. aastal Prantsusmaal kasutuses umbes kaheksasada mõõtühikut, kuni Pariisis kehtestati meetermõõdustik ning välja pandi meetripikkused etalonmarmor­plokid.
24.04.2025
imelineteadus.ee
Teadlased oskavad kuulata su sisemist häält
Arvatavasti jahvatab see su peas peaaegu lakkamatult. Sinu sisemine hääl pole aga lihtsalt taustamüra. See mängib olulist rolli su vaimsetes võimetes ja teadvuses. Teadlased on nüüd esimest korda pealt kuulanud häält inimese peas ning mõistnud, mida see räägib.
23.04.2025
imelineteadus.ee
Mis on need kummalised hõljuvad täpid mu silme ees?
Mõnikord näen ma oma vaateväljal väikesi täppe, kaari ja joonekesi. Kust need pärinevad ja kas need on ohtlikud?
imelineteadus.ee
Nina nokkimisel leiti ootamatu seos Alzheimeri tõve ja dementsusega
Värskes Austraalia teadlaste uuringus, mis on avaldatud teadusajakirjas Scientific Reports, öeldakse, et agar nina nokkimine võib viia Alzheimeri tõve välja kujunemiseni. Ehkki uuring, millel arvamus põhineb, viidi läbi hiirtega, ütlevad teadlased, et tulemused annavad mõtteainet ka inimeste käekäigu kohta. ​
22.04.2025
imelineteadus.ee
Hiiglaste sammude kauge kaja: kuidas said sauropoodid nii suureks kasvada?
Jääb arusaamatuks, kuidas suurimad dinosaurused võisid kasvada nii suureks, ilma et nad omaenda raskuse all kokku kukkunuksid. Pean silmas just maismaal elavaid saurusi. Veega on teine lugu. Kas Maa külgetõmbejõud oli toona nõrgem?
21.04.2025
imelineteadus.ee
Meie kodugalaktikast avastati üksildane hulkuv must auk
Uus avastus on erakordne, kuna seni on kõik avastatud mustad augud seotud mõne tähe või tähesüsteemiga. Must auk on väga suure massiga ülitihe kosmiline objekt, millel on ülitugev gravitatsioon – lausa nii tugev, et mustast august ei pääse plehku isegi valgus, kui see juba kord sinna on langenud. Nüüd avastatud erakordne üksik must auk on Amburi tähtkujus ja selle mass on seitse korda suurem kui meie Päikese oma.
imelineteadus.ee
Mis oleks, kui kõikide maailma inimeste IQ oleks 200?
Kas meil oleks vähem sõdu ja kuritegevust ning kas meie ühiskonna tehnoloogiline tase oleks veel kõrgem, kui kõigi maailma elanike arukus oleks suurem?
20.04.2025
imelineteadus.ee
Looduse helgiheitjad
Jaanimardikad helendavad erekollastena, peajalgsed sinistena ja seened rohelistena. Paljudel organismidel on oma valgusallikad. Hiljutine uuring näitab, et isehelendumise võime ehk bioluminestsents tekkis märksa varem, kui seni arvati. Selle väljakujunemisel olid mõjuvad põhjused. Bioluminestseerivad organismid ei kiirga valgust pelgalt ilu pärast, vaid helendamine on neile elu ja surma küsimus.
19.04.2025
imelineteadus.ee
Miks koerad söövad väljaheiteid?
Minu koer nosib hobusesõnnikut ja kassikakat. Kas see on lihtsalt vastik harjumus või saab ta niiviisi hoopis mingisuguseid vajalikke toitaineid?
18.04.2025
imelineteadus.ee
Haruldane röövlind püüti esimest korda pildile
Suur-raudkull on röövlind, kes kuulub haugaslaste (Accipitridae) sugukonda.
17.04.2025
imelineteadus.ee
Eesti noored ei kaitse oma kõrvakuulmist
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi korraldatud koolinoorte kuulmistundlikkuse uuringus selgus, et noored peavad avalikes kohtades kõlavat heli tihti liiga valjuks, kuid kuulmist kaitsvaid vahendeid kasutavad harva.
imelineteadus.ee
Miks on iseennast raske kõdistada?
16.04.2025
imelineteadus.ee
Uue detektori abil uuritakse universumi tumedat poolt
Universumis toimuvat mõjutavad nähtamatud objektid ja jõud: mustad augud, tumeaine ja -energia. Et nendele saladustele jälile jõuda, uuritakse gravitatsioonilaineid. Euroopa kosmoseagentuur (ESA) kavatseb selles vallas astuda järgmise suure sammu.
15.04.2025
imelineteadus.ee
Mis on osteoporoos?
Ma olen korduvalt kuulnud, et mõni vanem inimene on saanud osteoporoosi ehk luuhõrenemise diagnoosi. Mida see täpselt tähendab, kui su luud hõrenevad, ning mis seda põhjustab?
14.04.2025
imelineteadus.ee
Mustast august paiskub välja Linnuteest suurem jugavool
Astronoomid on avastanud seni täheldatuist suurima mustast august välja paiskunud aine voo. See avastus võib murranguliselt muuta meie arusaama galaktikate tekkimisest.
13.04.2025
imelineteadus.ee
Tüvirakud ravivad 1. tüüpi diabeediga naist
Paistab, et teadlastel on tänu erakordsele ravimeetodile õnnestunud panna 1. tüüpi diabeeti põdeva 25aastase naise organism ise insuliini sünteesima.
12.04.2025
imelineteadus.ee
Hapendamine kinkis inimesele suure aju
Paar miljonit aastat tagasi hakkas inimese aju suurenema erakordse hooga. See nõudis tohutul hulgal energiat. Kust need vajalikud kalorid pärinesid? Siiani on teadlased arvanud, et vastus peitub küpsetatud lihas, kuid uus teooria pakub hoopis teistsuguse seletuse: aju kasvule võisid anda tõuke hapendatud-kääritatud puu- ja köögiviljad.
11.04.2025
imelineteadus.ee
Kas munade kaltsiumisisaldus erineb?
Suured munad on väikestega võrreldes üldjuhul paksema koorega ja sisaldavad ka rohkem kaltsiumit.
imelineteadus.ee
Taiwanist leitud iidne lõualuu kuulub salapärasele inimliigile
Alalõualuu, millele oli nimeks antud Penghu 1, leiti juba üle kümne aasta tagasi. Alles nüüd tehti sajaprotsendiliselt kindlaks, et see kuulub nn Denissi inimesele – tänapäeva inimese välja surnud sugulasele, mõnede definitsioonide järgi meie ehk Homo sapiensi alamliigile. Denissi inimeste säilmeid on maailmast leitud väga vähe.
10.04.2025
imelineteadus.ee
Maailma väikseim südamestimulaator on riisiterastki pisem
Aprilli algul esitlesid USA-s Chicago Northwesterni ülikooli teadlased uut südamestimulaatorit, mis viiakse kehasse süstlaga ja see lahustub, kui seda enam vaja pole. Südamestimulaatorit aktiveerib valgus.