- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Harvem niitmine tõi rohkem liblikaid ja lepatriinusid
Eesti maaülikool (EMÜ) on paaril viimasel aastal vähendanud niidetavate rohealade pindala ülikoolilinnakus, et suurendada oma alade liigirikkust, pakkuda ülikooliperele ja külalistele mitmekesisemaid ajaveetmise võimalusi ning vähendada mittevajalikule muruniitmisele kuluvat aega ja energiat. 2024. aasta vaatlusandmed kinnitavad, et harvem niitmine mõjub hästi liblikate, lepatriinude ja kimalaste arvukusele.
2024. aastal seirasid ökoloogid liblikate arvukust ülikoolilinnaku rohealadel kolmel korral: juuni alguses ja lõpus ning augustis. Harva niidetud aladel oli päevaliblikavalmikuid peaaegu poole rohkem (88 isendit) kui sageli niidetud aladel (44 isendit). Harvem niitmine mõjub soodsalt ka kimalastele, keda leidus harva niidetud aladel neli korda rohkem (4 vs. 16 isendit). Eriti suur mõju niitmissagedusel oli lepatriinudele: harva niidetud aladel leidus lepatriinuvalmikuid koguni 25 korda rohkem (269 isendit) kui sageli niidetud aladel (11 isendit). EMÜ rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane lisas ülikooli uudises, et kohe valmib ka linnaku 2025. aasta niitmisplaan, mis lähtub kahe eelmise aasta kogemusest ja võtab arvesse ka seireandmed. „Meil on suur ja roheline linnak. Õuemaad, muru ja parki on siin kokku 20,3 hektarit ja sellest niidetav ala on 6,3 hektarit. Niidame pigem neid alasid, kus inimesed rohkem liiguvad, ning selle kõrval jääb meie õppehoonete ja ühiselamute vahel palju ruumi ka elurikkusele," kirjeldas Rebane tasakaalu leidmist ja kestlike teaduspõhiste otsuste tegemist linnaku haldamisel. Linnaku elurikkust on süsteemselt hinnatud 2023. ja 2024. aastal, ülevaade on taimedest, seentest, selgrootutest ja imetajatest. Sel suvel on kavas uurida ka seda, kuidas mõjub harvem niitmine puukide arvukusele.
Seotud lood
Hoolitsetud aiad ja intensiivne põllumajandus tähendavad seda, et maamesilased jäävad ilma nii kodust kui ka toidulauast. Samas oleneb nendest väikestest töökatest tolmeldajatest meie saatus. Kirjutame, miks me nendeta hakkama ei saa ja mida saad sina teha, et neid aidata.
100 miljonit aastat tagasi sibas ringi üks tilluke putukas, keda kattis väljaheidetest ja surnud koejäänustest tekkinud kaitsekest. Sellest ajast on tema järeltulijad arendanud üha keerulisemaid enesekaitsevõtteid, sest elu pisikese sitikana on tulvil ohte. Putukate evolutsiooni käigus on sündinud isegi looduslik keemiarelv.
Kuldnokaparve hoiavad koos erilised, justkui kiirkaamerate moodi silmad. Miljardid rändtirtsud söövad maa paljaks ning imepisikeste sipelgate suurkolonnid murravad maha madusid. Kõik need olendid on indiviididena nõrgad, aga hulgakesi koos vallutavad toiduvarusid, tõrjuvad vaenlasi ja panevad aluse uuele põlvkonnale.
Välisruloode Eestis tootmine võimaldab tellimusi täita kiiremini ja paindlikumalt ning tagada kvaliteetsem järelhooldus, ka on Sunoline välisruloode hind nii soodsam. Pakkumises on piiramatu konstruktsioonide värvivalik, valgust läbilaskvad Screen-kangad ja 100% pimendavad materjalid.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele