Millist rolli täidavad puugid ökosüsteemis?

Puuke on pealtnäha ilmselt lihtne arvata putukate sekka, aga tegelikult kuuluvad nad hoopis ämblikulaadsete ehk arahniidide klassi. Puukidel pole tiibu ning neil on nagu ämblikulgi kaheksa jalga, mida puugil on neli paari. Puugiliike on maailmas kokku 900 ringis ja nad elavad igas maa­ilmajaos peale Antarktika.

Kõige vanemad puukide kivistised on teada kriidi­ajastust umbkaudu 100 miljoni aasta tagant. On teada, et nad parasiteerisid juba dinosaurustel; sellest annab tunnistust üks Myanmarist (Birmast) leitud merevaigu­tükike, milles on dinosauruse sulg, mille küljes ripub ürgne puuk.

Puukide olemus seostub esma­järjekorras mõistagi nuhtlusega, kuna nad imevad inimestelt ja loomadelt verd ning levitavad seda tehes ohtlikke haigusi, millest meil Eestis on kolm olulisemat entsefaliit, borrelioos ja erlihhioos.

Looduses on igal liigil siiski ka oma oluline roll ja nišš ning samamoodi on puukidega. Neil on oma koht mõne linnu- ja roomajaliigi toiduahela lülina. Ehkki puugid on ise parasiidid, elavad paljudel neist omakorda mikroobid, viirused ja bakterid. Kuna puugid kannavad ohtlikke haigusi, võivad nad mitmel pool ka kaudselt hoida kontrolli all mets­loomapopulatsioone.

Eestis on peamisi puugiliike kaks: võsa- ja laanepuuk, kes näevad välja väga sarnased. Palju asjalikku teavet Eesti puukide kohta leiab tervise arengu instituudi spetsiaalselt kodu­lehelt puugiinfo.ee.