Kui päevad lühenevad ja temperatuur langeb, on ämblikuvõrke üha rohkem ja need on ka suuremad. Põhjus, miks ämblikud on hilissuvel ja varasügisel eriti aktiivsed ja punuvad suuri võrke, seisneb nende elutsüklis.
Tavalised võrkurlased, nagu ristämblike perekonna liigid, kooruvad kevadel munadest ja kasvavad suvel suureks. Sügiseks on nad täiskasvanud ning peavad enne talve tingimata paarituma ja munema, sest talve saabudes nad surevad. Kuna aega napib, suurenebki sügisel ämblike aktiivsus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.
Punahirved möirgavad peaasjalikult sügiseti, aga miks nad seda teevad ja miks just siis?
Hilissuvi ja sügise algus on ämblike kõrghooaeg. Just siis võib neid kõige enam kodudes kohata. Paljud neist väljuvad peidupaikadest, et endale kaaslast otsida. Siin on viis müüti nende sageli vääriti mõistetud lülijalgsete kohta.