Tänapäeva mobiiltelefon sisaldab 8–12 väikest riistvaralist sensorit. Laias laastus võib need seadised jagada mõõdetava funktsiooni põhjal kolme kategooriasse: liikumine, asukoht ja keskkond.
Rakendused kasutavad sensoritelt saadud andmeid palju. Kaamera kasutab näiteks valgussensori andmeid, hindamaks valgusolusid, et välk aktiveeruks vajaduse korral automaatselt. Peale selle on tarkvaralised sensorid: QR-koodi sensor kasutab kaamerat, samas aga sammulugeja sõltub liikumissensoritest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Internetis surfamine nüristab aju ja sotsiaalmeedia tekitab sõltuvust nagu uimasti. Nutiseadmete kohta liigub palju müüte – Imeline Teadus uuris nendest viit levinumat teaduse seisukohast.
Kui palju mahuks minu ajju andmeid mobiiltelefoni mäluga võrreldes?
Nutikad aksessuaarid (nt nutikellad) on tihedalt naha vastas ja kiirgavad mitteioniseerivat raadiokiirgust.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?