• 11.06.25, 20:01

Avastati ürgsete superkiskjate sugupuu puuduv lüli

Täpsemalt on tegu uue türannosauruse liigiga, mis oli ühe aegade hirmuäratavama kiskja Tyrannosaurus rexi üks eelkäijaid. Liigi tuvastasid Kanada teadlased Calgary ülikoolist. Dinosauruse kivistis avastati Mongooliast Gobi kõrbest tegelikult juba väga ammu, 1970. aastatel, aga siis ei osatud aimata, et see võib kuuluda seni tundmatule liigile.
Khankhuuluu mongoliensis rändas Siberist Põhja-Ameerikasse orienteeruvalt 85 miljoni aasta eest.
  • Khankhuuluu mongoliensis rändas Siberist Põhja-Ameerikasse orienteeruvalt 85 miljoni aasta eest.
  • Foto: AFP PHOTO / UNIVERSITY OF CALGARY / JULIUS CSOTONYI/HANDOUT
Leiu tähtsusest ei saadud aru enne, kui ülikooli loodusteaduskonna dotsent Darla Zelenitsky saatis magistrant Jared Vorise Mongooliasse uurimisreisile.
"Ta oli seal paar aastat tagasi ja vaatas seda fossiili," rääkis Zelenitsky The Canadian Pressile. "Ta saatis mulle sõnumi, et arvab, et see on uus liik. Ma mõtlesin, et “jee!” Ütlesin, et see on hea, aga me ei taha veel järeldustega kiirustada - kuid selgus, et tegu oligi uue liigiga."
See liik on saanud ladinakeelseks imeks Khankhuuluu mongoliensis, mis tähendab "Mongoolia draakonprintsi" ja selle liigi esindajad usutakse olevat umbes 85 miljonit aastat tagasi Siberist Alaskasse liikunud. Tollal ühendas Euraasiat Põhja-Ameerikaga maismaaühendus, Beringi väina polnud olemas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Zelenitsky sõnul paikneb see liik evolutsiooniredelil väiksemate türannosauroidide ja suuremate türannosauruste nagu kuulus Tyrannosaurus rex, vahel. Kõik Tyrannosaurus rexi kivistised, mis on leitud, on leitud USA lääneosast.
"See puuduv lüli kaalus umbes 750 kilogrammi," kirjeldas Zelenitsky Mongoolias elanud T. rexi esivanemat. "Tema enda eelkäijad olid vaid mõnesajakilosed ja päris pisikesed, aga kui nüüd nende juures liikuda edasi juba tõeliste türannosaurusteni (T. rexideni - toim.), siis need kaalusid üle tonni, nende mass võis ulatuda hinnanguliselt kuni 5000 kilogrammini.“
Uurimistulemused avaldati täna, kolmapäeval, 11. juunil teadusajakirjas Nature.
"On väga põnev olla osa millegi sellise avastamisest, mis on olnud sahtlis 50 aastat. Aga veel põnevam on see, kui avastuse teeb doktorant," lisas Zelenitsky. "Uus avastus sundis meid vaatama türannosauruste sugupuud täiesti uue pilguga. Lõpuks pidime ümber kirjutama nende evolutsioonilise ajaloo."
Khankhuuluu (või mõni tema lähedane sugulasliik) võis Zelenitsky sõnul Aasiast Põhja-Ameerikasse liikuda saakloomade jälil liikudes. "Võimalik, et seal polnud palju türannosauruste tüüpi kiskjaid, seega võisid nad hõivata Põhja-Ameerikas vaba niši ja tõusta toiduahela tippu," rääkis ta. "Türannosaurused sattusid õigesse kohta õigel ajal, mis võimaldas neil mitmekesistuda ja areneda suure kehamassiga loomadeks, saades lõpuks hiiglaslikeks tippkiskjateks, kes terroriseerisid hiliskriidiajastul Põhja-Ameerikat ja Aasiat."
Zelenitsky sõnul toimus evolutsioon türannosauruseks geoloogilisel ajaskaalal kiiresti – tõenäoliselt mõne miljoni aasta jooksul.
Zelenitsky on oma karjääri jooksul kaasautorina kirjutanud üle 50 teaduspublikatsiooni ning ta kuulus ka meeskonda, kes esmakordselt leidis tõendeid selle kohta, et Põhja-Ameerikas elasid sulgedega kaetud dinosaurused.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele