Isegi ühemunarakukaksikutel, kellel on täiesti identsed geenid, ei ole sõrmejäljed ühesugused. Sel põhjusel aktsepteerivad kogu maailma politseiuurijad ja kohtud sõrmejälgi ümberlükkamatu tõestusmaterjalina.
Inimesed paistavad pealtnäha üsna sümmeetrilised, kuid lähemal uurimisel selgub, et nii keha kui ka nägu on üsna asümmeetrilised. See, kui su kaks kõrva on pisut erinevad või üks silm veidi kõrgemal kui teine, on hoopis eelis, mitte puudujääk.
Selgub, et inimese keha sisaldab tuhandeid teadlastele tundmatuid rakutüüpe. Uute meetoditega on kindlaks tehtud, et meie teadmistes inimkeha kohta haigutavad vägevad lüngad. Neid lünki on nüüd täitmas ülemaailmne teadusprojekt: üle tuhande teadlase kaardistavad meie elundeid ja loovad rakuatlast. Selle töö käigus tehtavad avastused võivad aidata jõuda nii vähi kui ka tsüstilise fibroosi ravini.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?