Mööduv täht võib Maa Päikesesüsteemist välja visata

Uues teadustöös on välja toodud ka üks simulatsioon, kus olukord on Maa elanike jaoks veel tõsisem.

Prognoosid näitavad, kuidas Päikesesüsteem möödub järgmiste miljardite aastate jooksul teistest tähtedest. Teadlastetiim hindas, et iga miljoni aasta jooksul toimub umbes 19 sellist teisest tähest möödumist, mille puhul teine täht on lähemal kui ühe parseki (umbes 3,26 valgusaasta) kaugusel Päikesest – see vahemaa on väiksem kui Päikesesüsteemi kaugus meile lähimast tähest praegu (see on Proxima Centauri, mis asub 4,25 valgusaasta kaugusel). Kui teadlased simuleerisid seda, mis järgmise viie miljardi aasta jooksul Päikesesüsteemist saab, siis leidsid nad, et kaks protsenti stsenaariumitest on sellised, millega kaasneb see, et meie süsteem kaotab planeedi või planeete (või planetoide).

Näiteks väikeplaneet Pluutol on viieprotsendiline tõenäosus muutuda ebastabiilseks, kuna prognoositavad muutused hiidplaneetide orbiitides mõjutavad teda. Merkuur samas on peamine kandidaat Päikesesüsteemist lahkumiseks – kuna see tiirleb nii lähedal Päikesele, on see statistiliselt lähim planeet igale teisele planeedile meie kodusüsteemis. Merkuuri ebastabiilseks muutumise tõenäosus on 80%.

Maale on antud 1:500 (0,2protsendiline) tõenäosus, et meie koduplaneet saab otsa enne Päikese hiiuks paisumist - kas Päikesesüsteemist välja tõukamise (tõukajaks mõni suurem taevakeha oma gravitatsioonilise mõjuga) või kokkupõrke tõttu mõne teise taevakehaga. Marsile kolimine meid ilmselt ei päästaks, nendib IFLScience oma sama uuringut puudutavas loos - Punase planeedi tõenäosus kaduda on pisut suuremgi, 0,3 protsenti.

Simulatsioon näitab veel, et taevakehade kaotamine võib Päikesesüsteemile osaks saada pigem varem kui hiljem, ja peamiselt võib meie süsteemi ebastabiilsuses järgmise 4 mld - 4,5 mld aasta jooksul süüdistada teisi tähti, millest me möödume või mis meist mööduvad. Õnneks veel niipea me ühelegi neist siiski nii lähedale ei satu, et käesoleva uudise lugejad muretsema peaks.

Praeguste prognooside ja astronoomiliste mudelite kohaselt kohtub Päikesesüsteem umbes 1,3 miljoni aasta pärast tähega, mil nimeks Gliese 710. See võib mööduda meist lausa nii lähedalt kui 0,06 parseki kauguselt ja täht võib seega liikuda läbi Päikesesüsteemi äärealadel asuva nn Oorti pilve, mis koosneb erinevatest jäistest pisitaevakehadest. Ei saa välistada, et selle külaskäigu tõttu saavad Päikesesüsteemi planeedid mõjutatud, päris kindlasti pillutatakse meie süsteemi sisepiirkonnisse Oorti pilvest jäiseid komeete.