Uuringud kinnitavad, et koerad ja omanikud kipuvad tõesti sarnased olema

Paljud koeraomanikud mõtlevad, kas neil võib olla oma lemmikuga sarnasusi, seisnegu see sarnasus siis näiteks mõnes iseloomujoones (jonnakus, energilisus) või miks mitte ka mingil viisil välimuses. Koerte ja koeraomanike võimalike sarnasuste mõistmine on oluline seepärast, et see võib näidata, kas tajutavad füüsilised ja isiksuseomadused mõjutavad inimeste ja nende lemmikute suhte kvaliteeti.

Hiljuti valmis ülevaade, millesse on koondatud 15 empiirilise uuringu tulemused, mis käsitlesid sarnasusi koera ja omaniku välimuses ja iseloomus. Iseloomu osas viitavad tulemused sellele, et koerad ja nende omanikud võivad tõepoolest jagada näiteks selliseid sarnaseid iseloomujooni nagu ekstravertsus, ärevus ja seltskondlikkus.

Veel enamgi: mõned inimesed paistavad valivat endale selliseid koeri, kes neid ennast füüsiliselt meenutavad. Eriti kehtib see tõukoerte puhul. Huvitaval kombel, kirjutab Roma, näib eksisteerivat korrelatsioon naiste juuste pikkuse ja nende eelistatud koerte kõrvade pikkuse vahel. Pikkade juustega naine valib pikkade kõrvadega koera (nt taksi), lühikeste juustega naised eelistavad lühikõrvalisi tõuge.

Üks teine uuring viitab sellele, et koera ja omaniku välist sarnasust märgatakse eriti silmade piirkonnas. Teised uuringud näitavad positiivset seost omanike kehamassiindeksi (KMI) ja nende koerte ülekaalulisuse vahel - kui on omanik trullakas, siis on seda ka koer. Siin võib põhjus peituda sarnases elustiilis.

Tõsi - paljudes sellistes uuringutes kasutatakse küsimustikke, millele vastavad omanikud ise. See tähendab, et tulemused võivad kajastada ainult omanike endi tajusid ega pruugi olla objektiivsed.

Samas on tehtud ka niisugune katse, milles üks teadlaste rühm palus osalejatel, kes polnud kunagi koera-omaniku paare oma ihusilmaga näinud, sobitada suvalisest pildikogumist kokku koera ja tema omaniku pilt, ja seda vaid välise sarnasuse põhjal. Osalejad suutsid enamiku paare õigesti kokku panna. See viitab, et koera ja omaniku välisel sarnasusel on tõepõhi all.

Põhjus, miks see nii võib olla, põhineb inimese evoutsioonilisel arengulool. Asi on selles, et me ka kipume otsima inimesi, kes on meile sarnased, seda nii välimuse kui loomuse mõttes. Kaldume eelistama lähedast suhtlust inimestega, kes näivad jagavat meie väärtusi, käitumist või isegi füüsilisi tunnuseid. Sarnased mehhanismid mõjutavad ilmselt ka meie suhteid koertega.

Mõistmine, kuidas sarnasuse tajumine mõjutab inimeste suhet oma koeraga, võib aidata luua paremaid suhteid omaniku ja lemmiku vahel. See võib näiteks mõjutada seda, kuidas inimene oma koera probleemset käitumist mõistab ja juhib. Näiteks võib omanik olla koera teatud käitumisviisi suhtes leebem, kuna tunneb selles ära midagi endale omast. Teisalt – kuigi tajutud sarnasused võivad suhet tugevdada, võivad need tekitada ka ebarealistlikke ootusi. Inimene võib omistada koerale inimlikke omadusi, selle asemel et näha teda sellisena, nagu ta tegelikult on.

Kuid isegi siis, kui inimese ja koera iseloomud pole sarnased, võivad nad ikkagi ideaalselt sobida. Kujutle näiteks mänguhimulist ja energilist koera, kes elab koos vaiksemapoolse ja introvertse inimesega. Koera aktiivsus võib julgustada inimest rohkem liikuma, mis võib viia tervislikumate harjumusteni, nagu jalutamine või aja veetmine looduses. Rõõmu, pettumuse või kurbuse jagamine armastatud koeraga võib pakkuda seltsitunnet ja emotsionaalset tuge.