Teeleht võib kaitsta borrelioosi eest

Merike Vaher ja Pille-Riin Laanet kirjutavad TalTechi ja Novaatori uudises, et üha suurem osa Eesti puukidest kannab baktereid Borrelia burgdorferi, mis põhjustavad puukborrelioosi. Tervise Arengu Instituudi 2020. aasta uuringu järgi oli borrelioosibakteritega nakatunud keskmiselt 28 protsenti Eesti puukidest. 2023. aasta uuringu põhjal on linnasiseste rohealade puukidest borrelioosi tekitava bakteriga nakatunud iga kolmas.

Inimestel tekivad nakatumise järel aja möödudes palavik, peavalu, kaelakangus ning liigesevalud. Algstaadiumis saab puukborrelioosi edukalt ravida antibiootikumidega, mistõttu on oluline haigus võimalikult kiiresti diagnoosida ja raviga alustada. Kui nakatunud patsient ei saa õigeaegset ravi, võib haigus areneda krooniliseks põletikuliseks seisundiks.

Teada on, et 10–30 protsendil patsientidel ei õnnestu antibiootikumidega haigust täiesti välja ravida ning haigus muutub krooniliseks. Kroonilise puukborrelioosiga kaasnevad sageli kurnatus, luu- ja lihasevalud, kognitiivsed häired, unehäired, nägemishäired ning neuroloogilised vaevused. Haiguse krooniliseks muutumise põhjused pole täpselt teada, kuid arvatakse, et selles võivad rolli mängida autoimmuunreaktsioonid, varasem haiguse põdemine või püsiv bakteriaalne nakkus.

TalTechi instrumentaal­analüüsi uurimisrühma teadlased Pille-Riin Laanet, Olga Bragina ja Piia Jõul uurisid Merike Vaheri eest­vedamisel, kas sellistel puhkudel võiks abi olla teelehtedes leiduvatest ühenditest.

Töös uurisid nad kahte Eestis laialt levinud liiki: suurt ja süstlehist teelehte. Samuti võrdlesid nad korjatud ja kuivatatud taimede omadusi kaubandusvõrgust ostetud kuivatatud taimepurudega. Teelehtede keemilist koostist analüüsides leidsid nad, et taimes on märkimisväärsel hulgal polüfenoole, mis on tuntud antioksüdandid. Värskelt kogutud taimede polüfenoolide sisaldus oli tunduvalt suurem ja nende antioksüdatiivne toime märgatavalt tugevam kui ostetud kuivatatud taimepurus. Veel leidis töörühm, et ekstraktide peakomponent võib erineda. Suur teeleht sisaldab rohkem plantamajosiidi ja süstlehine teeleht akteosiidi. Varasematest uuringutest on teada, et mõlemal ühendil on põletikuvastane, antioksüdatiivne ja anti­mikroobne toime.

Seejärel katsetas Merike Vaher koos oma kolleegidega teelehtedest saadud ekstraktide toimet bakter­ile B. burgdorferi. Tulemused näitasid, et nii suurest teelehest kui ka süst­lehisest tee­lehest saadud ekstraktid takistasid bakterite kasvu. Ellu jäänud bakterite hulk vähenes kuni 85 protsendi võrra. Seejuures tuli välja, et kuigi plantamajosiid ja akteosiid aitasid bakterite vastu ka üksinda, oli paljusid erinevaid taimseid ühendeid sisaldava ekstrakti mõju tugevam.

Kokkuvõtvalt. Teelehtedes on palju põnevat ja kasulikku, mis võib tulevikus olla abiks kroonilise puukborrelioosiga võitlemisel. Töö ilmus ajakirjas International Journal of Molecular Sciences.