Üliharuldane vähivorm kimbutab noori varasemast enam

Teadlased, kes püüavad juhtumite kasvu selgitada, keskenduvad põhjenduste otsimisel üha enam keskkonnateguritele.

Siiamaani on pimesoolevähk olnud üks haruldasemaid vähivorme, mida üldjuhul on diagnoositud vanematel inimestel. Ehkki absoluutarvudes pannakse pimesoolevähi diagnoose endiselt väga vähe — selle saab vaid mõni inimene miljonist aastas — on selle vähivormi esinemissagedus nooremate põlvkondade seas vähemalt kolme- või isegi neljakordistunud võrreldes 1940. aastatel sündinutega, vahendab Deutsche Welle.

Terviseeksperte teeb murelikuks, et pimesoolevähk on osa laiemast trendist - noorte täiskasvanute vähijuhtumeid on varasemast rohkem. Sama vanuserühma seas on tõusmas ka jämesoole-, munandi-, rinna-, munasarja- ja kõhunäärmevähi esinemissagedus. Probleem puudutab kõiki maailma piirkondi. Meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uuringus leiti, et näiteks varajases eas diagnoositud jämesoolevähi esinemissagedus on 50 uuritud riigist ja territooriumist tõusuteel 27-s.

Suurim olukorraga kaasnev väljakutse on see, et noored inimesed võivad kanda suurenenud vähiriski endaga kaasa ka vanemasse ikka, mis võib pidurdada viimastel aastakümnetel tehtud edusamme vähiravis. "See muutus on jätnud paljud eksperdid nõutuks ja sundinud neid uusi vastuseid otsima," kirjutab biomeditsiiniteadlane Justin Stebbing Anglia Ruskini ülikoolist (Ühendkuningriik) portaalis The Conversation.

Mis siis põhjustab vähijuhtumite sagenemist noorte seas? Miks haigestuvad tänapäeval noored rohkem vähki kui 50 aasta eest? Lühike vastus on, et teadlased ei tea kindlalt vastust. On küll riskitegurid,mis võivad mõjutada vähki haigestumist, aga pole selge, kas, kui palju ja kuidas need haiguse teket otseselt põhjustavad. Näiteks suitsetamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine on tuntud vähktõve riskitegurid, kuid nende mõju täpseid mehhanisme on vähe uuritud. Teadlased on noorte vähijuhtumite sagenemise puhul välistanud geneetilised tegurid, kuna need ei selgita, miks see toimub just teatud vanuserühmades.

Seetõttu on teadlaskonna parim oletus, et nooremad, nt 1990ndatel sündinud inimesed on puutunud kokku kemikaalide ja muude keskkonnamõjuritega, mida varem ei eksisteerinud. Mõned uuringud seostavad suurenenud vähiriskiga näiteks kokkupuudet mikroplastide ja "igavesti püsivate kemikaalidega", mis aegamisi keskkonnas ei lagune. Teised uuringud seovad varajases eas saadud vähidiagnoose muutustega soolestiku mikrobioomis, mis võivad olla põhjustatud üldisest toitumisharjumuste muutumisest või suurenenud antibiootikumide kasutamisest.

Veel on viidatud nn lääne dieedile ja aina sagedamale rasvumisele kui võimalikele teguritele. See nn dieet on iseloomulik töödeldud toidu ja suhkru rohke tarbimisega, samas vähese puu- ja köögiviljade ning kiudaineterikka toidu söömisega - ja mida aastakümned edasi, seda rohkem on nii toitutud. Siiski on sellised uuringud siiani näidanud vaid korrelatsioone, mitte otseseid põhjuseid, mis tähendab, et need võivad olla vähktõvega seotud riskid või selle kaasfaktorid, kuid mitte noorte vähijuhtumite otsene põhjus.

Meditsiiniteadlaste parim soovitus on nii või teisiti keskenduda ennetusele ja teadlikkusele. Tasub muuta elustiili, et vähendada kokkupuudet võimalike vähki põhjustavate teguritega. "Tervisliku kehakaalu säilitamine, tasakaalustatud toitumine, mis on rikas puuviljade, köögiviljade ja täisteratoodete poolest, ning kehaline aktiivsus on kõik sammud, mis võivad vähendada mitme vähivormi riski," kirjutab Stebbing.