Maapinnal aitavad madudel edasi liikuda nende kõhu all olevad piklikud soomused. Neid nimetatakse kõhukilbisteks ja need tagavad teatud haarde ka siis, kui madu võtab nõuks puu otsa ronida. Mõni maoliik, näiteks maisi-roninastik, suudab kõhukilbised väljapoole pöörata, nii et need nakkuvad paremini ning madu püsib kõikvõimalikel ebatasasustel kindlamini. Maisi-roninastikud suudavad tänu sellele võimele ronida üles lausa mööda püstloodis puutüve.
Mardikas lükkab enda ees koormat, mille mass on 1141 korda ta enda omast suurem, tirdilised hüppavad üle 116 korra kõrgemale, kui on nende endi kehapikkus. Ühe vee all elutseva putuka peenis müriseb mootorrattast valjemini. Kui kõik väikseimate loomade võimed inimestele üle kanda, suudaksime hüpata üle Vabadussamba ja tekitada musti auke.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?