Kuidas mõõdetakse ülemaailmset veetaset?

Morten Kjerside Poulsen

© Shutterstock

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

08.01.24, 06:18

Kas maakera on ikka ümmargune?

Meie koduplaneeti kujutatakse alati ümmargusena, aga kas Maa on ikka ideaalne kera?

10.11.23, 02:06

99 suurlinna üle maailma on tõsises uppumisohus

Teadlaste sõnul on kolm peamist põhjust, miks terve hulk rannikul asuvaid suurlinnu, milles kokku elab üle 200 miljoni inimese, uppumisohus on. Maailmamere veetaseme tõus pole sugugi ainus põhjus, vaid osa komplekssest probleemist.

13.01.25, 05:55

Maa tuuma pöörlemine on muutunud aeglasemaks

Värske uuring näitab, et Maa tuuma pöörlemine on alates 2010. aastast aeglustunud. Mida see aga tähendab, on siiani teadmata.

Universum

adu

Mööduv täht võib Maa Päikesesüsteemist välja visata

Veebasseini pannakse kosmosejaamade elusuuruses mudelid, nii et astronaudid saavad treenida konkreetseteks missioonideks.

Miks treenivad astronaudid vee all?

Meist umbes 1350 valgusaasta kaugusel asuv Hobusepea udukogu (Barnard 33) on tõenäoliselt üks tuntuimaid udukogusid meie lähiümbruses. Juhuse tahtel hobuse pead meenutav tume tolmupilv ja teised abstraktsema vormiga moodustised selle lähistel on tegelikult paigaks, kus tekivad uued tähed. Hobusepea all asub sinakashele peegeldusudu NGC 2023, mille paneb helendama selle südames asuv noor sinine alamhiidtäht ebaromantilise tähisega HD 37903.Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI071MC-Pro

Pime sügistaevas on vaatlusteks küps

Kas on tõesti tõsi, et astronaudid plahvatavad, kui nende skafander katki läheb?

Hiidplaneet Jupiter oli minevikus kaks korda suurem

Füüsikute sõnul saatis meie omale eelnenud universum enne surma viimse tervitusena välja mingit laadi kiirgust.

Teadlased saavad eelmisest universumist sõnumi

Pärast Maalt startimist ootab Marsi astronaute ees ligi kolme aasta pikkune missioon.

Missioon Marsile kestab kolm aastat

Meist umbes 1350 valgusaasta kaugusel asuv Hobusepea udukogu (Barnard 33) on tõenäoliselt üks tuntuimaid udukogusid meie lähiümbruses. Juhuse tahtel hobuse pead meenutav tume tolmupilv ja teised abstraktsema vormiga moodustised selle lähistel on tegelikult paigaks, kus tekivad uued tähed. Hobusepea all asub sinakashele peegeldusudu NGC 2023, mille paneb helendama selle südames asuv noor sinine alamhiidtäht ebaromantilise tähisega HD 37903.Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI071MC-Pro

Pime sügistaevas on vaatlusteks küps

Kas on tõesti tõsi, et astronaudid plahvatavad, kui nende skafander katki läheb?

Hiidplaneet Jupiter oli minevikus kaks korda suurem

Tehnoloogia

Hyperloopi rong võtab ette erakordselt pika reisi

Hyperloopi rong võtab ette erakordselt pika reisi

© Ullstein Bild & Istockphoto & Bridgeman

Euroopa ja Ameerika ühendatakse telegraafikaabliga: südi investor trotsis Atlandit

Ratastel pühakoda ehk Kiruna kirik teel uude asukohta.

Rootsis veeretati üle saja aasta vanune kirik teise linnaossa

© Shutterstock

Uudsed käsnlinnad imavad vett

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

© Shutterstock

Mehhiko kongressi ette toodi väidetavad tulnukate surnukehad

© Shutterstock

7 asja, mida igaüks võiks teada elu võimalikkuse kohta kaugetes planeedisüsteemides

© AFP. Vaade eksoplaneedile ja Barnardi tähele selle horisondil kunstniku kujutluses.

Ühe meile lähema tähe juurest avastati väike planeet

Uus teooria: intelligentse elu otsinguil oleme hiljaks jäänud

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

© Shutterstock

Vingerdav robot hakkab Saturni kuult elu otsima

© NASA

Bakterid võivad Marsi pinnases elada ülikaua

© AFP. Vaade eksoplaneedile ja Barnardi tähele selle horisondil kunstniku kujutluses.

Ühe meile lähema tähe juurest avastati väike planeet

Uus teooria: intelligentse elu otsinguil oleme hiljaks jäänud

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

Ajalugu

© Shutterstock

Arstide kompass kaitseb valede ja pettuste eest: Cochrane´i organisatsiooni 30. juubel

© Shutterstock

Stonehenge’i iidne altarikivi võib pärineda kaugelt Šotimaalt

© AKG / Scanpix & New York Public Library / Scanpix & Ägyptisches Museum / Universität Bonn

Millal hakkasid inimesed ennast meikima?

© Wikimedia Commons.

4000 aasta vanuste märkidega kivi osutus Euroopa vanimaks kaardiks

© 663highland

Jaapani maitseaine vasabi hakkab iidseid papüüruserulle päästma

© © Maria Dolors GUILLEN / Equipo de Investigacion de Atapuerca/AFP/File

Hispaaniast avastati Lääne-Euroopa iidseimad inimese näoluud

© VIA Reuters

Leiti maailma vanim puitkonstruktsioon, mil vanust pea pool miljonit aastat

© Andres Tennus

Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

Rohkem ajaloost

Loomariik

Parem immuunsüsteem annab kassile pikema elu

Parem immuunsüsteem annab kassile pikema elu

Mõnel roomajaliigil on praegugi kolmas silm ehk kiirusilm. Pildil on see näha väikese laigukesena sisaliku pealael. See silm kujutisi ei erista, küll aga pimedust valgusest.

Inimeste silmad pärinevad ürgselt kükloobilt

Rahe, välk ja tuul võivad põhjustada lindude surma õhus.

Kas on tõesti tõsi, et linnud võivad surnult taevast alla kukkuda?

Umbes niisugune võis välja näha 355 miljonit aastat tagasi elanud ürgroomaja, kes jättis liivakivvi oma jäljed.

Liivakivist avastati maailma vanima roomaja jäetud jäljed

Uurides, miks dinosaurused ikkagi välja surid, on teadlastel tekkinud mitu kahtlusalust.

Kuidas saurused välja surid?

Veneetsiasse kolis haruldane mereelanik, kes on juba ohustatud

Veneetsiasse kolis haruldane mereelanik, kes on juba ohustatud

Nephila perekonna ämblike puhul ei pane hiiglaslik emane peaaegu tähelegi, kui isane talle otsa ronib ja ta viljastab.

Naised võidavad võimuvõitluse

Kirjeldus Hannibalist Alpe ületamas. elevandid armee koosseisus, kandus läbi ajaloo edasi. Siin näeme detaili freskost, mille autor on Jacopo Ripanda. Fresko on loodud 1510. aastal.

Hispaaniast avastati esimene tõend Hannibali kurikuulsatest sõjaelevantidest

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

© Shutterstock

Mis on kastanimunad?

© Katrin Kepp / EMU.ee

Rikkus punetab Hiiumaa külje all merevees

Veel taimedest

Lugejad küsivad

Miks tekib mul tung armsaid asju kahjustada?

Miks tekib mul tung armsaid asju kahjustada?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Kõõrdsilmsus võib tekkida sündimise ajal.

Miks lähevad osal inimestel silmad kõõrdi?

Miks nii paljud Maa elanikud kannatavad veepuuduse all?

Miks on põhjapoolkeral maismaad rohkem?

Miks tundub samal temperatuuril metall külmem kui puit?

Miks tundub samal temperatuuril metall külmem kui puit?

68,13 tunniga jõudsid Apollo 8 missiooni astronaudid 1968. aastal Maalt Kuu orbiidile. See on kõige kiirem Kuu reis, mis on seni õnnestunud teha.

Kui palju aega võtab reis Kuule?

Kõõrdsilmsus võib tekkida sündimise ajal.

Miks lähevad osal inimestel silmad kõõrdi?

Miks nii paljud Maa elanikud kannatavad veepuuduse all?

Miks on põhjapoolkeral maismaad rohkem?

Füüsika

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

© University of Amsterdam / Scixel

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

© Shutterstock

Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

© Shutterstock

Kui kuum peab miski olema, et see sind põletaks?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Miks mu juuksed tõmbuvad vihmaga lokki?

Miks mu juuksed tõmbuvad vihmaga lokki?

Paljastatud hambad ei tähenda vaid rõõmu - Inimene paljastab hambad ka muu kui rõõmsa naeratuse jaoks. Et emotsioonidel vahet teha, toetavad naeratust ja

Miks näitame rõõmuga hambaid?

Uus geel taastab hambaemaili

Uus geel taastab hambaemaili

© Shutterstock

Kõhukinnisus on südamele ohtlik

Hüperaktiivsed geenid vallandavad hulgiskleroosi

Hüperaktiivsed geenid vallandavad hulgiskleroosi

Veidi pärast surma algavad kehas lagunemisprotsessid, mis annavad nahale roheka jume.

Elavad surnud: elu ei lõpe viimase südamelöögiga

Miks tekib pimesoolepõletik?

Miks tekib pimesoolepõletik?

Traumaatilised kogemused, nagu sõda ja kallaletung, võivad mõjutada kogu meie keha. See pilt on loodud tehisintellekti abil.

Ränk vaimne trauma mõjutab kogu inimkeha

Rohkem sinu kehast

© Shutterstock

Nägu on su vägevaim relv

© ZUMAPress.com

Neuralinki kiibi ajju saanud inimene suudab mõtte jõul arvutihiirt juhtida

© Shutterstock

Vägivaldsed videomängud võivad inimesi hoopis leebemaks muuta

Teadlane avastas ärevuse juured

Tõde või vale? 10 müüti aju kohta

© Shutterstock

Inglise professor on leidnud eluõnne retsepti

Inimaju elukaar jaotub viieks erinevaks ajajärguks

Inimaju elukaar jaotub viieks erinevaks ajajärguks

© Shutterstock

Vägivaldsed videomängud võivad inimesi hoopis leebemaks muuta

Teadlane avastas ärevuse juured

Tõde või vale? 10 müüti aju kohta

Suured teadlased

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.

Loewi suur avastus sündis magades

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof Blaise Pascal töötas intensiivselt nii hüdrostaatilise kui ka õhurõhuga ning tema järgi on nimetatud rõhu ühik paskal.

Kangekaelne prantslane tõestas füüsikalist nähtust mäe tipus

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud