Teadlaste sõnul on kolm peamist põhjust, miks terve hulk rannikul asuvaid suurlinnu, milles kokku elab üle 200 miljoni inimese, uppumisohus on. Maailmamere veetaseme tõus pole sugugi ainus põhjus, vaid osa komplekssest probleemist.
Vastava uuringu on teinud USA Rhode Islandi ülikooli teadlased. Nad uurisid 99 linna üle maailma, mis kõik asuvad mere ääres. Selgus, et suurem osa neist vajub kiiremas tempos, kui merevee tase tõuseb. 34 paika vajusid aastas rohkem kui sentimeetri, ja neid ähvardab vee alla jäämine eriti tõsiselt. Kui merevee tase tõuseb kliima soojenemise ja polaaralade jää sulamise tõttu, siis linnad ise vajuvad allapoole kahel peamisel põhjusel – need on inimeste ressursikasutus ja ehitustegevus.
Maa kasvav rahvaarv toob endaga kaasa joogivee nappuse ja kliimamuutus teeb „janu“ aina hullemaks. Kuumalained kuivatavad järvi ja paduvihmad kannavad joogivette prahti. Ometi on juba praegu insenertehnilisi lahendusi, mis võivad olukorda leevendada.
Eeslinnad kaovad kaardilt ja tänavad lastakse hõivata rabadel. Tulevikulinnad erinevad praegustest tundmatuseni. Selles loos räägime uljastest, ulmelistest ja kohati ehk utoopilistestki kavadest, mida kavatsetakse tegelikkuses ellu viia, et tulevik oleks meile kõigile rohelisem ja parem.
2023. aasta läks ajalukku mitmete muret tekitavate keskkonnaalaste rekordite poolest. Äsja lisas maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO neile veel ühe: uues aruandes ilmneb, et eelmine aasta oli maailma jõgede jaoks kõige kuivem või veevaesem aasta viimase 33 aasta vältel.