Jalgrattasõiduga kaasneb väiksem dementsusrisk

Vastava teadustöö autoriteks on Hiina Huazhongi teadus- ja tehnoloogiaülikooli ning Austraalia Sydney ülikooli teadlased. Nende analüüsitulemused näitavad, et mõõdukas ja regulaarne liikumine koos vaimse aktiivsusega aitavad neurodegeneratsiooni ehk närvisüsteemi ja aju allakäigu vastu.

„Uuringu tulemused viitavad seosele aktiivse liikumise, dementsuse esinemise ja muudatuste vahel aju struktuuris,“ kirjutavad teadlased oma artiklis.

Vaadates läbi Suurbritannia elanike terviseandmeid (valimis oli pool miljonit inimest), kelle keskmine vanus oli umbes 56 aastat, otsisid teadlased seoseid levinumate liikumisviiside ja dementsuse välja kujunemise vahel.

Poole miljoni inimese liikumisviisid jagati nelja rühma: mitteaktiivne ehk passiivne (autod ja ühistransport), kõndimine, kõndimine kombinatsioonis passiivse liikumisega ning peamiselt jalgrattaga liikujate grupp, kuhu kaasati ka need, kes ühendasid rattasõidu teiste liikumisviisidega. Tööle ja töölt koju liikumine jäeti analüüsist välja.

Võrreldes mitteaktiivsete liiklejatega oli jalgratturitel 19% väiksem üldise dementsuse risk, 22% väiksem Alzheimeri tõve risk, 40% väiksem varajase (enne 65. eluaastat) dementsuse risk ja 17% väiksem hilise dementsuse risk.

„Meie tulemused viitavad, et aktiivsete liikumisviiside - eriti rattasõidu - edendamine võib olla seotud väiksema dementsusriskiga keskealiste ja vanemate täiskasvanute seas, mis omakorda võib tuua suuti rahvatervisealast kasu, soodustades ligipääsetavaid ja jätkusuutlikke viise vaimse tervise hoidmiseks,“ kirjutavad teadlased.

Dementsus on mitmetahuline vaevus, mille välja kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid. Varasemad uuringud on näidanud selle seost ruumilise mõtlemisvõime ja aju mahuga, mis haakub ka käesoleva uuringu tulemustega: jalgratturitel oli keskmiselt suurem hipokampus. See on aju osa, mis tegeleb emotsioonide, ruumitaju ja mälestuste salvestamisega lühimälust pikaajalisse mällu.

Analüüsid näitasid positiivset seost rattasõidu ja kombineeritud rattasõidu ning hallolluse suurema hulga vahel kümnes aju piirkonnas.

Võimalik, et dementsusriski vähendab eeskätt just füüsiline aktiivsus, mida rattasõit nõuab. Samuti võib rolli mängida orienteerumine ja navigeerimine, pidev valmisolek ootamatusteks liikluses või kokkupuude värske õhuga. Kõiki neid võimalusi mainivad ka teadlased. Samuti tõstetakse esile geneetiline risk – näiteks oli rattasõidust vähem kasu neile, kellel oli APOE4 geenivariant, mis on seotud Alzheimeri tõvega.

Tänapäeval, mil rahvastik aina enam vananeb, on dementsus üha suurem probleem. On hädavajalik leida viise selle riski vähendamiseks. Jalgrattasõit võiks olla lihtne ja taskukohane võimalus paljude jaoks.

Uuring avaldati teadusajakirjas JAMA Network Open.