Grafeeni on nimetatud imematerjaliks, kuna see on ülitugev, olles samal ajal uskumatult õhuke. Kui õhuke see õieti on ja kuidas see nii tugev olla saab?
Grafeen koosneb ühest süsinikuaatomite kihist, kus aatomid paiknevad nagu aiavõrk. Iga süsinikuaatom on seotud kolme teise aatomiga. Sidemed on nii stabiilsed, et grafeen on selle paksust arvestades maailma tugevaim materjal. Seetõttu on grafeen ka maailma kõige õhem materjal. 1 mm paksuse grafeenplaadi saamiseks on tarvis üksteise peale laduda umbes kolm miljonit kihti grafeeni. Kihid tõmbuvad üksteise poole ja nii saab neist grafiit – materjal, mida kasutatakse näiteks harilikus pliiatsis.
Kiht omapead jäetud süsinikuaatomeid – ja ühtäkki elekter. Füüsikud pidasid 50 aastat võimatuks ammutada energiat aatomite soojusliikumisest, aga nüüd on uudse tehnoloogia abil välja töötatud vooluallikas, mis erinevalt patareidest võib igavesti energiat anda.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?