Suurbritannia Surrey ülikoolis tehtud teadustöös öeldakse, et vahelduvpaast (ingl k intermittent fasting) võib peagi olla taanduv trend – neile, kes soovivad kaalust alla võtta, soovitab uuring hõlpsamat lahendust, millega kaasnevad sarnased eelised.
Vahelduvpaastumise mõte on see, et periooditi ei söö inimesed üldse. Tavaline on näiteks järgida 16-8 skeemi, mille puhul toitutakse vaid kaheksa tunni vältel ööpäevast, või 18-6 skeemi. Radikaalsemate plaanide puhul jäetakse päeval-paaril nädala jooksul üldse söömata. Tulemusena hakkab keha näljutamisperioodil energia saamiseks kasutama salvestatud rasvkoerakke ehk “põletama rasva”, kuna kiirelt toidust saadavate sahhariidide omandamine pole parasjagu võimalik. Paastumise mõju kandub ka järgmisse päeva: Surrey ülikooli toitumisteadlane Adam Collins ja tema kolleegid on näidanud, et kui inimene sõi järgmisel päeval pärast paastumist klassikalise nn Inglise hommikusöögi (munad, peekon, oad, vorstikesed jne), mis on kaunis rasva- ja suhkruterikas roog, sai keha nende toitainetega palju paremini hakkama.
Nüüd on Collins ja ta kolleegid valmis saanud uue uuringu. Selle kohaselt seisneb vahelduvpaastule alternatiivse, ent samamoodi toimiva meetodi võti sahhariidide (vana nimetusega süsivesikute) manustamise vähendamises. Ehkki Collins nendib oma kirjutises veebiportaalis
The Conversation, et vahelduvpaast on mõjus viis kaalust alla võtta, ütleb ta samas, et selle järgmine on paljudele raske.
Ülikoolis tehtud uuringus järgisid 20–65aastased ülekaalulised või rasvunud katsealused kolme erinevat dieediplaani. Esimesel päeval sõid katsejänesed tavalisi sahhariidide- ehk süsivesikuterikkaid toite, teisel sahhariididevaeseid toite tasakaalustatud kaloraažiga ning kolmandal sai neile osaks sahhariididevaene dieet olulise kaloripiiranguga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teadlased leidsid, et mõlemad sahhariididevaesed dieedid, sõltumata söödud kalorite koguhulgast, parandasid osalejate ainevahetuslikke näitajaid ja organismi suutlikkust toime tulla rasvarikaste toidukordadega. Sellega kaasnes triglütseriidide ehk veres sisalduvate potentsiaalselt ohtlike rasvade hulga langus ja ainevahetusprotsesside muutumine niiviisi, et pigem hakati energia saamiseks olemasolevat rasvkude kasutama.
“Leidsime, et pelgalt süsivesikute piiramisega, ilma tugeva kaloripiiranguta, on võimalik saada samad ainevahetuslikud efektid, mida seostatakse lühiajalise paastumisega,” ütles Collins. “See viitab, et perioodiline süsivesikute vähendamine võiks olla inimestele kättesaadavam ja jätkusuutlikum viis ainevahetust toetada ja parandada (kui periooditi üldse söömata jätmine - toim.).”
Uuring, mis avaldati ajakirjas European Journal of Nutrition, tõi samuti välja, et kuigi osalejad tundsid sahhariididevaestel päevadel suuremat nälga, ei viinud see selleni, et nad oleks järgmisel kahel päeval rohkem või üle söönud. See viitab, et keha võib kohaneda vähendatud sahhariidide tarbimisega, mis omakorda võib muuta sellise dieedi järgimise pikemas perspektiivis lihtsamaks.
“See uuring pakub paljutõotavat uut vaatenurka toitumuslikele sekkumistele ainevahetuse toetamiseks ning võib avaldada positiivset mõju sellistele seisunditele nagu 2. tüübi diabeet, südamehaigused ja rasvumine,” lisas Collins.
Tema sõnul võib kokkuvõttes piisata sellest, kui kahel päeval nädalas ei piirata mitte toitumist tervikuna, vaid süsivesikute ehk sahhariidide hulka, mida süüakse, ja tulemuseks võib olla oluliselt parem ainevahetuslik tervis. Asi pole mitte niivõrd kalorite, vaid just sahhariidide piiramises, rõhutab ta oma loos saidil
The Conversation.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!