Uneteadlane Daniel Windred uuris kümme aastat inimeste õhtuseid ekraaniharjumusi ja tal on jagada kolm konkreetset nõuannet, mida silmas pidada, et oma südame tervist kaitsta. Nagu tööst selgub, tõstab kokkupuude tehisvalgusega öisel ajal erinevate südamevaevuste riski märkimisväärselt.
Me kipume arvama, et igapäevaelu pisiasjad ei oma suures plaanis erilist tähtsust. Kuid tegelikult võivad isegi näiliselt tühised õhtused harjumused mõjutada sinu keha viisidel, millest sa arugi ei saa – ja oluliselt suurendada südamehaiguste riski, mis on maailmas peamine surmapõhjus. Seda näitab uus uuring, mida juhtis Austraalias Adelaide`is asuva Flindersi ülikooli uneteadlane Daniel Windred. Uuringus, mis on omataoliste seas suurim, jälgis ta aastaid pea 89 000 Suurbritannia elanikku.
Õnneks pole lahendus probleemile teadlase sõnul keeruline. Oma südame kaitsmiseks saad palju ise ära teha.
Varjatud risk
Artikkel jätkub pärast reklaami
Katsealused kandsid randmel sensoreid, mis aitasid teadlasel ja tema kolleegidel salvestada kokku üle 13 miljoni tunni valgusega kokkupuudet ning jälgida osalejaid kuni 9,5 aasta jooksul. Tulemused näitavad, et kokkupuude valgusega öisel ajal suurendab märgatavalt südamehaiguste riski. Inimestel, kes olid öösel tugeva valguse käes, oli 56 % suurem südamepuudulikkuse ja 47 % suurem südameinfarkti risk – sõltumata sellest, kui palju nad liikusid, kuidas toitusid, millised olid nende uneharjumused või missugune geneetiline soodumus. Ühesõnaga, südame tervise seisukohalt on hea, kui öösel on inimene pimedas.
„Kui sa puutud korduvalt kokku valgusega ajal, mil peaksid olema pime, suureneb tõsiste südameprobleemide risk,“ ütles Windred Imelisele Teadusele uuringut kommenteerides. Uneteadlane rõhutab, et asi ei puuduta ainult ekstreemset valgustust.
Ka madal valgustustase siseruumides – näiteks teleri- või telefoniekraani oma – võib väidetavalt häirida keha loomulikku rütmi.
Kolm konkreetset soovitust
Daniel Windredi sõnul aitavad isegi väikesed muudatused õhtuses valgustuses kehal säilitada oma loomulikku rütmi. „Olen ka ise oma õhtuseid harjumusi muutnud,“ ütleb ta. „Lülitan laevalgustuse välja umbes kell 19–20, kasutan hämarat, sooja valgust ja püüan iga päev saada vähemalt tund aega päevavalgust – sageli palju rohkem,“ lisab Windred.
Austraalia uneteadlane kasutab kolme lihtsat meedet, mis tema arvates annavad suurima mõju. Need on:
1) Kasuta võimalusel sooje/oranže valgusseadeid.
2) Vähenda õhtusel ajal ekraani heledust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
3) Kui pead seadmeid kasutama, tee seda võimalikult vara
Nutiseadme ekraani valgusspekter sisaldab palju siniseid toone, mis on sarnased päevavalgusele. Need signaalid juhitakse silma võrkkestalt aju keskosas asuvasse keskusesse nimega suprakiasmaatiline tuum. See annab info valgustatuse kohta edasi käbikehale, ja valguse puudumise puhul hakkab käbikeha sünteesima melatoniini ehk unehormooni. Kui valgus on ere ja päevavalgusele sarnane, siis melatoniini süntees ei teki - isegi siis, kui inimene on muidu pimedas toas teki all, ent ketrab siiski telefonis erinevaid rakendusi.
Tervislik pimedus
Valgus mõjutab sinu ööpäevarütmi kõige tugevamalt südaööl, seega väldi ekraane, kui sel ajal üleval oled. Teadlase sõnul aitavad südant kaitsta ka muud lihtsad meetmed, nagu pimendavad kardinad, hämarus ja ekraanivaba aeg enne magamaminekut.
„Alati on erandeid – pole realistlik olla 100 % range. Kuid eesmärk on, et enamikul kordadest oleks võimalik käituda õigesti,“ ütleb Daniel Windred.
Uuring avaldati teadusajakirjas
JAMA Network Open.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!