Teismelised mõtlevad nagu ajukahjustusega inimesed
Murdeealise ajus käivad nii suured ümberkorraldused, et osa piirkondi ei toimi peaaegu üldse. Puudulikud ajufunktsioonid tähendavad, et teismelise sotsiaalne ja psühholoogiline hakkamasaamine on sama halb nagu ajukahjustusega inimestel.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Tuhandeid teismelisi masendavate vinnide vastu võib lõpuks ometi olla leitud ravi. Eriliste molekulide vistrikku viimine ning seejärel selle valgustamine punase valgusega kõrvetab punni välja.
Hiljutine uurimus näitab, et lapsevanemad peaksid end lastele öeldavate karmide sõnadega tagasi hoidma. Muidu suureneb lastel psüühikahäirete risk ja ka nende aju võib kängu jääda.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.