Teismelised mõtlevad nagu ajukahjustusega inimesed
Murdeealise ajus käivad nii suured ümberkorraldused, et osa piirkondi ei toimi peaaegu üldse. Puudulikud ajufunktsioonid tähendavad, et teismelise sotsiaalne ja psühholoogiline hakkamasaamine on sama halb nagu ajukahjustusega inimestel.
Teismelise aju mitu piirkonda on alles kujunemas või pole teistega veel ühendatud. Aju skannimised on näidanud, et nooruki mõni ajuosa on väga sarnane psüühiliselt haige või ajukahjustusega inimese ajuga.
Foto: Shutterstock
Köögilaual tühja piimapaki kõrval vedeleb pakk poolsulanud võid ning kraanikauss on mustadest nõudest suisa tulvil. Laua taga istuv teismeline vahib koristamise asemel aga rahulikult oma telefoni. Kui kööki astuv täiskasvanu valitsevale segadusele tähelepanu juhib, vihastab see nooruki põhjalikult välja.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Tuhandeid teismelisi masendavate vinnide vastu võib lõpuks ometi olla leitud ravi. Eriliste molekulide vistrikku viimine ning seejärel selle valgustamine punase valgusega kõrvetab punni välja.
Hiljutine uurimus näitab, et lapsevanemad peaksid end lastele öeldavate karmide sõnadega tagasi hoidma. Muidu suureneb lastel psüühikahäirete risk ja ka nende aju võib kängu jääda.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?