Paisud põhjustavad Eesti hinnatuimal kalal tõsist haigust

Eesti Maaülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus loob haiguskoldeid, mis ohustavad meie kõige hinnatumat kalaliiki, forelli. Mainekas teadusajakirjas Communications Biology avaldatud teadustöö toob esile olulise, kuid seni tähelepanuta jäänud paisude keskkonnamõju kaladele.

Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste ülikooli teadlased analüüsisid seoseid vee temperatuuri ja lõhe-neerueoslikuks (Tetracapsuloides bryosalmonae) kutsutava parasiidi põhjustatud vohandilise neeruhaiguse vahelisi seoseid neljateistkümnes Eesti jões. Tulemused olid väga selged - paisjärved tõstavad suvist keskmist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes paisudest allavoolu jäävad jõelõigud ohtliku parasiidi kolleteks.

Teadlased avastasid, et paisudest allavoolu elavatel forellidel esines parasiiti sagedamini. Selle arvukus ja põhjustatud haigusnähud olid raskemad kui paisudest ülesvoolu elavatel liigikaaslastel. „Soe vesi tekitab forellil kui külmaveelisel liigil stressi ja suurendab hapnikuvajadust, neeruhaigus omakorda põhjustab aneemiat ning vähendab kalade võimet hapnikku omastada. Nende tegurite koosmõjul võivad noorkalad äärmuslikel juhtudel hukkuda,“ selgitas uuringu juht, Eesti Maaülikooli kalade geneetika ja genoomika professor Anti Vasemägi.

Uuring toob välja, et jõgede taastamise, majandamise ja paisude eemaldamise otsustes tuleb arvestada ka temperatuurist sõltuvate haiguste riskiga. „Isegi väikesed paisjärved võivad muuta allavoolu jäävad jõelõigud külmalembelistele liikidele ebasobivaks, eriti suve kõige soojemal ja veevaesemal perioodil. Seetõttu on oluline inimese poolt rikutud jõgede taastamisel lisaks paisude eemaldamisele pöörata tähelepanu ka jõgede kaldavarjutusele, et vähendada vee soojenemist,“ ütles uuringu esimene autor, Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadur Magnus Lauringson. „Arvestades, et Euroopas on üle miljoni paisu ja voolutõkke, on meie uuringul oluline rahvusvaheline tähtsus jõgede taastamise ja veekogude majandamise otsustes,“ lisas Vasemägi.

Eestis on ligi 1000 paisu, millest suur osa seisab tänapäeval kasutuseta. Keskkonnaameti andmetel on umbes 75% neist kaladele ületamatud. Viimastel kümnenditel on Eestis tehtud suuri pingutusi, et eemaldada oma aja ära elanud paisud. Suurimaks edulooks on Sindi paisu eemaldamine, mis muutis suure osa Pärnu jõestikust uuesti kättesaadavaks erinevatele siirdekaladele nagu meriforell, vimb ja jõesilm. Niisuguste rändetõkete eemaldamine annab väärtuslikele kalaliikidele uue võimaluse asustada ajaloolisi elupaiku ja kudealasid.