• 24.09.25, 11:30

Maailma suuruselt teine teemant ootab hindamist

Maailma läbi aegade suuruselt teine avastatud teemant Motswedi.
  • Maailma läbi aegade suuruselt teine avastatud teemant Motswedi.
  • Foto: NICOLAS TUCAT
Kivi, mil on nimeks Motswedi, leiti eelmisel aastal Aafrikast Botswanast. See on praegu Belgias Antwerpenis tegutseva juveeliettevõtte HB Antwerp valduses. Motswedi on 2488karaadine teemant, ja üks karaat (vääriskivide ja pärlite mõõtühik) on 0,2 grammi. See tähendab, et teemant kaalub umbes pool kilo.
„Praegu on sellele väga raske hinda määrata,“ ütles HB Antwerpi avalike suhete direktor Margaux Donckier uudisteagentuurile AFP. „Kõigepealt peame kivi üle vaatama ja nägema, mida sellest lihvitud kujul saame.“
Motswedi leiti Kirde-Botswanas asuvast Karote kaevandusest, mis on Aafrika suurim teemanditootja. Kaevandus kuulub Kanada ettevõttele Lucara Diamond, mis teeb koostööd HB Antwerpiga, et töödelda ja turustada üle 10,8 karaadi suuruseid kive.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõte esitleb Motswedit osana neljast kivist koosnevast kollektsioonist, mille hulka kuulub ka aegade suuruselt kolmas leitud teemant. Need kõik on pärit samast kaevandusest, ja leitud suhteliselt hiljuti.
Kuigi teemante on praegu keeruline eraldi hinnata, peaks kogu kollektsioon kokku maksma vähemalt 100 miljonit dollarit, ütles Donckier. Isegi ilma ametliku hinnasildita on Motswedi juba äratanud rohkelt huvi üle kogu maailma, lisas ta.
„Nende kivide suurus on nii erakordselt haruldane, et need võiksid ideaalselt jõuda muuseumisse,“ ütles Donckier, lisades, et mõned muuseumid on HB Antwerpiga juba ühendust võtnud. „Aga võib-olla satub see (Motswedi - toim.) hoopis mõne šeigi kätte, kes soovib selle oma kollektsiooni lisada.”
Kõigi aegade suurim ehtematerjaliks sobiv teemant on endiselt Cullinan, mis leiti 1905. aastal Lõuna-Aafrikas ja mille mass oli 3106 karaati. Sellest lõigatud kivide hulgas oli ka Aafrika Täht, mis kuulub Briti kroonijuveelide hulka ja on eksponeeritud Londoni Toweris.
Teemandid tekivad sügaval Maa sisemuses, kus kuumus (temperatuurid 1000 - 1300 kraadi ümber) ja tohutu rõhk (45-60 kilobaari, sadu tuhandeid kordi suurem rõhk kui Maa peal) suruvad süsinikuaatomid kokku ideaalseks kristalliks. Puhtast süsinikust koosnevad teemandid on toonud maapinna kõrgematesse kihtidesse, kuhu ulatuvad tänapäevased kaevandusšahtid, haruldast tüüpi vulkaanipursked, millest suurem osa toimus juba sadu miljoneid aastaid tagasi. Seetõttu on teemandid enamasti väga vanad, moodustunud juba rohkem kui miljard aastat tagasi.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele