Jaapani teadlased selgitasid välja, kuidas kass omaniku ära tunneb

Ühest varasemast uuringust selgus, et kõigest 54% kasse tuvastab inimesi näo järgi. Kasside puhul on määrav on hoopis inimese lõhn, ütlevad Tokyo põllumajandusülikooli teadlased Yutaro Miyairi juhtimisel, kes vastava uuringu tegid. Töö avaldati teadusajakirjas PLOS One ja selles selgus, et kodukassid reageerivad omaniku ja võõra inimese lõhnale sootuks erinevalt. Varem pole kasside ja omanike nn lõhnasuhet teaduslikult uuritud.

Varasemast oli teada, et kasside jaoks on lõhnameel oluline teiste kasside äratundmiseks ja suhtlemiseks, nt lõhnamärkide maha jätmise teel. Kuid seni polnud teada, kas kassid suudavad lõhna põhjal eristada ka erinevaid inimesi. Uurijad soovisid välja selgitada, kas kassid suudavad pelgalt lõhna põhjal teha vahet tuttaval ja võõral inimesel. Katses kasutati kolmekümmet kodukassi, kellele anti ette plasttorud, milles olid vatitikud, mida oli hõõrutud kas omaniku või võõra inimese kaenla alla, kõrva taha või varvaste vahele.

Kassid nuusutasid tundmatuid lõhnu märkimisväärselt kauem kui omaniku lõhna või tühja toru. Samuti leidsid uurijad, et kassid kasutasid alguses võõra lõhna nuusutamisel rohkem paremat ninasõõret, kuid kasutasid seejärel vasakut, kui lõhn neile tuttavamaks oli saanud.

Osalevate kasside omanikel paluti täita veebipõhine küsimustik, et hinnata kassi iseloomu ja nende suhet omanikuga. Selgus, et närvilisema iseloomuga isased kassid nuusutasid igat toru korduvalt, samas kui rahulikumad ja sõbralikuma loomuga isased kassid tegid seda vähem ja rahulikumalt. Emaste kasside nuuskimiskäitumisele iseloomuomadused katse käigus mõju ei avaldanud.

Uuringu tulemused viitavad, et kodukassid suudavad eristada tuttavaid ja võõraid inimesi nende lõhna põhjal, kuid pole veel selge, kas nad suudavad tuvastada ainult lõhna järgi konkreetseid, kindlaid isikuid. Tähelepanek, et kassid eelistavad uusi lõhnu uurida parema ninasõõrmega, viitab sellele, et nad võivad kasutada erinevaid ajupoolkerasid erinevateks ülesanneteks — see on nähtus, mida on varem täheldatud ka teistel loomadel, sealhulgas koertel, kaladel ja lindudel. Uut infot (nt uut lõhna) töötleb üks ajupoolkera, harjumuspärast infot teine.

„Meie hinnangul kasutavad kassid inimese äratundmiseks oma haistmismeelt,“ lisavad autorid. ”Samuti täheldasime iseloomulikku hõõrumiskäitumist pärast nuusutamist, mis viitab sellele, et nuusutamine võib olla eelnev, uuriva iseloomuga tegevus enne lõhnamärgistamist. See seos väärib edasist uurimist; samuti hüpotees, kas kassid on võimelised üksikut inimest ära tundma ainult lõhnataju abil.“

Austraalia Adelaide´i ülikooli kassiteadlane Julia Henning lisab The Conversationis ilmunud samateemalises loos, et ehkki kassidele on tihti omistatud liialdast iseseisvust ja põikpäisust ning omanikust näiliselt mitte hoolimist, ei ole see tõsi - uuringud on näidanud, et kassid eelistavad suhtlust inimesega toidule, milleks nt koerad harva suutelised on. Samuti teab kass oma nime, mille omanik talle pannud on ning kassidel kujuneb aegamisi omanikega välja ainulaadne suhtlusstiil.