Kui kõigil loomadel on vereringe, kas siis ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil?
Kõikidel südametel on sama ülesanne, kuid kala süda on teistsugune kui ahvi süda. Süda on pump, mis hoolitseb selle eest, et veri voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkained. Enamikul algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Seda tüüpi süda ei ole eriti tõhus ja seepärast on paljudel väikestel loomadel rohkem kui üks süda. Näiteks vihmaussil on neid koguni viis. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
65 miljoni aasta eest langes kosmosest Maale taevakeha, mis hävitas suure osa toonastest liikidest. Ellujäänute vahel algas võidujooks selle nimel, kellest saab uus maakera valitseja. Hiljutine teadusuuring selgitab, miks selle võitsime meie, imetajad.
Kas oled „päästerõngast“ vöö ümber tüdinud? Ära dieediga siiski üle pinguta. Teadusuuringud osutavad, et keha rasvavarud lausa kubisevad tüvirakkudest, mis suudavad parandada kõike alates kroonilistest haavadest kuni kahjustunud südameni. Seega polegi põhjust rasva pidada keha suurimaks patuoinaks.
Süda hakkab kiiremini lööma, kui me näeme oma armastatut. Kui süda seisma jääb, on abi tugevast elektrilöögist. Meie rinnas tuksuvat rahutut lihast ümbritseb palju müüte. Imeline Teadus uurib, kas need ka tõele vastavad.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.