Meie kaugeimad esivanemad elasid ookeanis ning 400 miljonit aastat tagasi otsustasid nad end sisse seada kuival maal. Nüüd on ette võetud vastupidine teekond: insenerid kavandavad terveid veealuseid suurlinnu, mille ehitavad valmis robotkäed.
Me teame kosmilise lähiümbruse kohta rohkem kui sellest, mis toimub Maa ookeanide sügavuses. Praeguseks on läbi uuritud ainult viis protsenti maailmamerest. Nüüd kavatseb kuulsa Prantsuse mereuurija lapselaps rajada 18 meetri sügavusele Kariibi mere põhja maailma suurima allvee-uurimisbaasi, kus inimesed hakkavad tegutsema püsivalt ja pikka aega.
Hoolimata aastakümneid kestnud pingutustest pole teadlastel seni õnnestunud puurida puurauku, mis ulatuks Maa vahevöösse. See algab 30–70 km sügavusel maakoore all. Nüüd on leitud Atlandi ookeani keskosast vahevöösse palju lühem tee. Miks on see kiht teadlastele oluline ja miks on meie koduplaneedi kivisest koorikust läbi närida nii keeruline?
Sügavad hoovused, mis liiguvad ümber Antarktise mandri, võivad nõrgeneda järgmise 30 aastaga kuni 40 protsenti. Sel on kliimale ja merekeskkonnale tõsised tagajärjed.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?