Keha jahtub seitsme kraadini, süda seiskub ja patsient sureb. Üks Ameerika Ühendriikide arst laseb sel kõigel täiesti teadlikult juhtuda. Ta teeb seda inimese elu päästmise nimel: külmasurm annab lisaaega opereerimiseks, seejärel äratatakse patsient ellu.

- Arstid said külmutamise idee reaalsetest õnnetusjuhtumitest, kus jäises vees uppunuid oli võimalik veel tükk aega hiljem ellu äratada ning neil polnud tõsiseid ajukahjustusi.
- Foto: Chicago Tribune / Getty Images & Shutterstock
Kui kiirusega 900 m/s välja tulistatud kuul tabab noort meest kõhtu, paiskub ta saadud löögist maha. Kehasse tungides purustab kuul kudesid, ent suurimaid vigastusi tekitab hoopis rõhulaine. See surub pehmed koed kuulist eemale, tekitades kehasse umbes viie sentimeetri laiuse tunneli. Mõne millisekundi pärast vajub tunnel küll taas kokku, ent löök on juba jõudnud põhjustada väga tõsiseid vigastusi, muu hulgas lõhkunud ka veresooni. Nüüd hakkab veri soontest välja voolama. Verekaotus kujuneb nii suureks, et mehel jääb elada veel väga lühikest aega. Seepärast keskenduvad arstid, niipea kui noormees on haiglasse nende hoole alla jõudnud, esimese asjana just verejooksu peatamisele. Patsiendi vigastuste suure ulatuse tõttu on see aga keeruline ja aeganõudev ülesanne. Kui süda ähvardab verekaotuse tõttu seiskuda, mõistavad arstid, et noormehe elu päästmiseks on jäänud ainult üks viis: temalt kõigepealt elu võtta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läinud sajandi 70ndatel ja 80ndatel aastatel räägiti palju lootusetult haigete inimeste külmutamisest, et nad hiljem, kui meditsiin on arenenum, üles äratada ja terveks ravid. Mis sellest mõttest on saanud?
Lootuses, et ühel päeval oskavad arstid ravida kõiki haigusi, laseb osa ravimatult haigeid inimesi end külmutada. Miski ei taga, et nad kunagi edukalt üles sulatatakse ja taas ellu ärkavad, ent loomkatsed on andnud paljulubavaid tulemusi. Iseasi, kas need meetodid töötavad ka inimeste puhul.
Punetavad põsed, higistamine ja muutlik meeleolu – üleminekuiga pannakse kohe tähele. Kuumahoogudest palju hullemad on aga selle pikemaajalised tagajärjed, mille hulka kuuluvad näiteks Alzheimeri tõbi ja trombid. Uus murranguline, ent lihtne operatsioon võib aidata vaevuste tekkimist kuni 20 aastat edasi lükata.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?