Hiljutiste uuringutega on pakendites tuvastatud umbes 3000 kemikaali, mis võivad sattuda meie toidu ja joogi sisse. Lausa 65 protsenti nendest kemikaalidest ei ole toidupakendites kasutamiseks sobilikuks tunnistatud.
Pakend, näiteks pitsakarp, kurgikile või piimapakk, on lahutamatu osa paljudest toidukaupadest, mida me ostame. Eksperdid ja teadlased mitmest asutusest, sh Londoni ülikooli kolledžist, uurisid lähemalt, kui palju kemikaale pakendites on ning millised neist võivad olla inimestele kahjulikud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jäätmete sortimise eesmärk on tagada rohkem taaskasutust, aga kui palju plasti tegelikult uuteks plasttoodeteks muudetakse?
Suurem osa meist teab, et peaksime puuvilju enne nende söömist pesema. Kas puuvili saab kraani all loputades tõesti päris puhtaks või jääb mingi osa bakteritest ja taimekaitsemürkidest siiski selle pinnale?
Hauka hamburgerit ilma seda paberist välja võtmata või viska pakend südametunnistusepiinadeta minema. Poeriiulitele on jõudmas uued pakendid, mis lagunevad looduses või sinu kõhus ülikiiresti.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?