Vaid üks riik maailmas suudab end omapäi ära toita
Teadusajakirjas Nature Food on ilmunud uuring, mille autorid tahtsid välja selgitada, millised maailma maad suudaksid oma elanikke seitsme olulisima toiduainete grupi arvestuses võrdselt hästi varustada. Seda täiesti iseseisvalt, näiteks juhul, kui rahvusvaheline kaubavahetus mingil põhjusel täielikult katkema peaks.
Selgus, et niisuguseid riike, mis oma elanike varustamisega kõigi seitsme grupi lõikes hästi hakkama saaks, on maailmas ainult üks. See on Lõuna-Ameerika põhjarannikul asuv umbes 836 000 elanikuga Guyana. Pindalalt on riik küll Eestist umbes viis korda suurem, ent 85% selle pindalast on mets. Valdava osa sellest moodustab omakorda puutumata vihmamets.
Seitse gruppi
Uuringu tegid Saksamaa Göttingeni ülikooli ja Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlased. Nad võtsid analüüsida toidutootmisandmeid 186 riigist. Seitse suuremat gruppi, millele keskenduti, on puuviljad, juurviljad, piimatooted, kala, liha, kaunviljad-pähklid-seemned ühisgrupina ja seitsmendana tärkliserikkad põhitoiduained (nt kartul). Guyana leiti, nagu öeldud, olevat ainus riik, kus tootmismahud olid piisavad kõigi seitsme grupi arvestuses elanike iseseisvalt ära toitmiseks.
Maailmas tulid Guyana järel teisele kohale Hiina ja Vietnam. Neis toodetakse seitsmest kategooriast piisavalt toitu kuues. Ainus kategooria, millega Hiina ja Vietnam hakkama ei saanud, oli piimatoodete oma. Samas ei ole piimatoodete tarbimine neis maades ka kuigi levinud, pigem haruldane - piimatoodetele eelistatakse nt tofut, sojapiima või kookospiima. Pealegi on neis Aasia maades laialt levinud laktoositalumatus.
Selliseid riike, mis suudavad sõltumatult varustada elanikke viie või enama toiduainegrupi lõikes, oli maailmas iga seitsmes. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka: meil toodetakse piisavalt kõike peale kahe grupi toodete: puu- ja juurviljade. Nende tootmine on lisatud kaardi kohaselt meil “punases” ehk siin toodetakse alla 20% meile vajalikest puu- ja juurviljadest. Samas - ega kõikvõimalikke troopilisi puuvilju, mis näiteks Guyanas vabalt kasvavad (papaiad, mangod jne), saaks me parimagi tahtmise juures Eesti aedades kasvatada.
Üle kolmandiku maailma riikidest on iseseisevad ainult kahes või veel vähemas (ühes või ei üheski) toiduainegrupis. Kuus maailma riiki – Afganistan, Araabia Ühendemiraadid, Iraak, Macau, Katar ja Jeemen – ei ole võimelised saavutama iseseisvust mitte üheski toidugrupis.
Ka laiemalt vaadates - kui luubi alla võtta mitmest riigist koosnevad majandusliidud -, ilmnevad sarnased mustrid, nendib ScienceAlert uuringut puudutavas loos. Näiteks Pärsia lahe koostöönõukogu (sinna kuuluvad AÜE, Bahrein, Kuveit jne) on iseseisev ainult lihatoodangu osas, samas kui Lääne-Aafrika ja Kariibi mere piirkonna liidud täidavad üheskoos nõudeid vaid kahe grupi arevstuses. On ka tähelepanuväärne, et mitte ükski maailma majandusliit ei tooda piisavalt köögivilju, et oma elanikkonda ära toita.
Ainult üks partner
Enamik riike toetub oma toitumisvajaduste täitmiseks kaubandusele. Paljud sõltuvad ainult ühest kaubanduspartnerist enam kui poole ulatuses oma impordist.
Uuringu autorid rõhutavad, et mitmekesiste kaubandusvõrgustike säilitamine riikide ja piirkondade vahel on tuleviku toiduga kindlustatuse seisukohalt ülioluline. Vastastikused tollimaksud ja muu säärane tõenäoliselt olukorra parandamisele kaasa ei aita.
"Rahvusvaheline toidukaubanduslik koostöö on hädavajalik tervislike ja jätkusuutlike toitumisharjumuste seisukohast,“ toonitas Göttingeni Ülikooli teadlane Jonas Stehl, kes on töö juhtiv autor. ”Samas võib tugev sõltuvus kauba importimisest ainult ühest riigist muuta selle haavatavaks. Vastupidavate toidutarneahelate loomine on rahvatervise tagamisel hädavajalik."
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele