NASA James Webbi kosmoseteleskoobiga (JWST) tehtud vaatluste põhjal leitud planeet ei sarnane millegi varem nähtuga. Samuti ei oska Chicago ülikooli teadlased, kes avastuse taga on, selgitada, kuidas niisugune planeet tekkida võis.
Äsja avastatud sidrunjas-munajas planeet kunstniku kujutluses.
  • Äsja avastatud sidrunjas-munajas planeet kunstniku kujutluses.
  • Foto: NASA, ESA, CSA, Ralf Crawford (STScI)
Esimesed Päikesesüsteemi-välised planeedid ehk eksoplaneedid avastati 1990. aastate keskel ja sestsaati on neid leitud üle kuue tuhande. Nende seas on palju kummalisi taevakehi. Kuid värske avastus, mis tehti James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) abil, võib olla seni kõige kummalisem.
Planeedi tähiseks on antud PSR J2322-2650b, see on massilt ligikaudu Jupiteri suurune ja tiirleb ümber väga kiiresti pöörleva ja ülitugeva magnetväljaga neutrontähe ehk pulsari. Neutrontäheks saamine on Päikesest 8-30 korda suurema massiga tähtede elukaare lõppvaatus. Pulsarid, mis on ülikiiresti pöörlevad ja eriti tugeva magnetväljaga neutrontähed, saadavad kahe joana välja kiirgust, mis liigub üle universumi sarnaselt kosmilisele majakale.
Ka kõige esimesed eksoplaneedid, mis avastati, tiirlesid ümber pulsarite. Kuid PSR J2322-2650b teeb eriliseks selle ellipsoidne kuju, nii et see meenutab kosmilist sidrunit, kanamuna või ameerika jalgpalli. Ka planeedi atmosfäär on väga ebaharilik. Planeedi atmosfäär koosneb peamiselt heeliumist ja süsinikust ning seal võivad olla süsinikutahma pilved, mis kondenseerudes moodustavad teemante, mis sajavad vihmana planeedile.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele