Massimõrvari jälgedes: teadlased otsivad 15. sajandi suurkatastroofi põhjustanud vulkaani
Surnuaedades kerkisid laibad haudadest maapinnale, suved muutusid lumisteks ja nälg levis maa-alal, mis ulatus Rootsist kuni asteekide riigini. On ilmne, et 15. sajandi keskel põhjustas üks erakordselt tappev sündmus ülemaailmse katastroofi. Mis siis täpselt juhtus – ja veel olulisem – kus see juhtus? Üle 30 aasta on teadlased üritanud mõistatusele vastust leida. Nüüd on võrk kahtlusaluse ümber kokku tõmbumas.
Seotud lood
Aina soojeneva kliimaga Maa võib üle kuumeneda, aga olukord võib kiiresti pöörata ka risti vastupidiseks. Võib juhtuda, et mõni ülivõimas vulkaanipurse paneb elavhõbedasamba kraadiklaasis järsult allapoole liikuma ja tõukab Maa aastatepikkusesse talve. Vähe sellest, kliima soojenemine suurendab vulkaanipursete riski ning muudab ülemaailmse külmašoki tõenäosuse suuremaks.
Aastakümneid on teadusringkondades kehtinud arusaam, et 66 miljonit aastat tagasi lõppenud dinosauruste ajastu sai otsa sellega, kui tänase Mehhiko Yucatani poolsaare lähedal kukkus merre hiiglaslik asteroid. Värskelt valminud arvutianalüüs näitab aga, et hiidsisalike hukku pole võib-olla üldse põhjust taevakivi kraesse ajada.
Antarktise mandrit katva jääkilbi all on terve kihisev-kahisev allmaailm, mille elanikud pole eales päikesevalgust näinud. Jää all peituvad salajõed ja -järved, mis võivad meile õpetada seda, milliseid eluvorme võiksime leida kaugetelt jäistelt taevakehadelt.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele