Hiidplaneet Jupiter oli minevikus kaks korda suurem

Sellisele järeldusele on oma töös jõudnud astronoomid Konstantin Batygin California tehnikaülikoolist Caltech ja Fred Adams Michigani ülikoolist. Tuginedes Jupiteri kahe kuu uurimisele, leidsid teadlased, et vaid 3,8 miljonit aastat pärast esimeste tahke aine kogumite moodustumist Päikesesüsteemis oli Jupiter mõõtmeilt kaks kuni 2,5 korda suurem kui praegu ning sellel oli ka oluliselt tugevam magnetväli. Uus avastus toetab teooriaid selle kohta, kuidas erinevat tüüpi planeedid tekivad ja kasvavad.

Praegu kehtivate teooriate kohaselt tekivad kivised planeedid nagu Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nn alt üles või siis kasvavad järjepidevalt väiksemast suuremaks – kõigepealt toimub kosmoses leiduva tolmu ja kivikeste järkjärguline kogunemine, mis koonduvad aina suuremateks kivimikogumiteks, need omakorda põrkavad kokku ja kivimimass kasvab veel suuremaks, kuni lõpuks on välja kujunenud terviklik planeet koos kindlalt eristunud tuuma ja välimiste kihtidega. Sellist protsessi nimetatakse tuumaakretsiooniks.

Arvatakse, et ka gaasihiiglaste algus on samasugune, kuid siis, kui nad saavutavad umbes kümne Maa massiga võrdse massi, on nende gravitatsioon juba nii võimas, et planeedid säilitavad enda tahkete sisemiste osade ümber veel ka märkimisväärsed gaasikihid ja hakkavad vaba gaasi veel ka kosmosest ligi tõmbama. See protsess toimus Jupiteri tekke ajal, mis leidis aset ilmselt Päikesesüsteemi välisosas, kuna Päikesele lähemal ei olnud piisavalt materjali, et see võiks koonduda ja moodustada nii suure tuuma. Alles hiljem liikus Jupiter Päikesesüsteemis Päikesele lähemale.