2-4 lööki minutis lööb sinivaala hiiglaslik süda pikkade sukeldumiste ajal. See on soojavereliste loomade seas puhkeaja aeglaseima pulsi rekord.
Foto: PeopleImages.com - Yuri A
Treenivate sportlaste pulss võib puhkeolekus olla isegi ainult 30–40 lööki minutis. Kõige aeglasem kunagi mõõdetud puhkeolekus inimese pulss on olnud koguni 27 lööki minutis. Arvestades, et enamiku inimeste pulss on puhkeajal 60–100 lööki minutis, on sportlaste oma tõesti aeglane, kuid võrreldes paljude loomadega on see siiski kiire.
Suurem osa inimesi hingab 12–16 korda minutis. Seda on kaks korda enam, kui tegelikult tarvis on. Uute uuringute tulemused näitavad, et harv, aeglane ja sügav hingamine mõjutab aju nii, et meil on parem tuju ja tervis ning me elame kauem.
Isegi termoriideid kandva inimese jaoks peaks eksisteerima madalaim temperatuur, mida ta jäsemed ja kopsud taluvad. Kas külm saab olla nii kange, et sissehingatav õhk jäätab kopsud?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?