Alates ajast, mil meie kauged esivanemad tõusid kahele jalale, oleme muutunud aina targemaks. Nüüd aga näib see areng olevat peatunud. Meie eluviis muudab meid tasapisi üha rumalamaks, kuid juhmistumise mülkasse vajumist on siiski võimalik veel ära hoida.
Inimene on kahtlemata kõige intelligentsem eluvorm planeedil. Kolm miljonit aastat tagasi võtsid meie esivanemad tööriistu kasutama hakates planeedi liikide seas juhtpositsiooni enda kätte ning sestpeale pole me tagasi vaadanud. Samal ajal, kui kanaarilinnud, majasoomukad või ninasarvikud pole terakestki targemaks muutunud, oskame meie tänu oma arukusele igasuguseid asju: hallata keerulist ühiskonnakorraldust (iseasi, kas ka edukalt), leiutada uusi seadmeid, mõtiskleda abstraktseid mõtteid, fantaseerida ning edastada arusaadaval viisil probleemide püstitusi. Seda katsume teha ka selles artiklis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas mehed on naistest intelligentsemad? Kas me pärime loomuliku intelligentsuse oma emalt ja isalt? Kas laiskus on rumaluse tunnus? Arukusega on seotud mitmesuguseid müüte. Suuremat osa neist suudab teadus siiski kinnitada või ümber lükata.
Kas su koer on intelligentne? Sellele ei oska teadlased vastata. Nimelt ei teata täpselt, kuidas intelligentsust defineerida, ja see muudab loomade arukuse mõõtmise keeruliseks. Nüüd on teadlased leidnud selle töö lihtsustamiseks üllatava eeskuju – keemiliste elementide perioodilisustabeli.
Kas meil oleks vähem sõdu ja kuritegevust ning kas meie ühiskonna tehnoloogiline tase oleks veel kõrgem, kui kõigi maailma elanike arukus oleks suurem?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?