Küsi AI-ltTelli Imeline Teadus

Telli Imeline Teadus

Minu Imeline Teadus

MÄNGUD
14.01.26, 12:47

Mälumäng: siil

Eesti Terioloogia Selts kuulutas koostöös partneritega 2026. aasta loomaks siili. Kui hästi sa päriselt tunned meie aasta looma? Pane oma teadmised proovile. Mängu lõpus ootab ka väike üllatus.

Imeline Teadus

Mälumäng: siil

Foto: Rudolf_Prchlik

Imeline Teadus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

09.01.26, 10:09

Mälumäng: Päikesesüsteemi planeedid

Mälumäng: müüt või tõde?

04.09.25, 12:37

Mälumäng: müüt või tõde?

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

15.08.25, 12:36

Mälumäng – kui hästi tunned koeratõuge?

Kia elektriline kontseptauto EV2 ühendab kasutajakeskse disaini ja materjalide uuendused, luues nägemuse Kia tuleviku interjööridest.

ST

05.09.25, 09:13

Puitviimistlus ja nahksisustus ei ahvatle – autojuhid ootavad sõidukitelt üha enam keskkonnasõbralikkust

Universum

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

Maa ja Theia kokkupõrge kunstniku kujutluses.

Maa nooruses meie planeediga kokku põrganud Theia saabus lähinaabrusest

Kuidas planeedid püsivad oma orbiitidel?

Kuidas planeedid püsivad oma orbiitidel?

Juba mõne nädala pärast võivad inimesed taas Kuule lennata

Ilmvõimatud galaktikad trotsivad ilmaruumi seadusi

Pärast Maalt startimist ootab Marsi astronaute ees ligi kolme aasta pikkune missioon.

Missioon Marsile kestab kolm aastat

Supernoova näitab tähe südant

Supernoova näitab tähe südant

Kuidas planeedid püsivad oma orbiitidel?

Kuidas planeedid püsivad oma orbiitidel?

Juba mõne nädala pärast võivad inimesed taas Kuule lennata

Ilmvõimatud galaktikad trotsivad ilmaruumi seadusi

Tehnoloogia

© Shutterstock

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

© Shutterstock

Uus sensortehnoloogia aitab mõõta lihaste hapnikusisalduse muutusi

© Shutterstock

Geenmuundatud toit päästab maailma

© Shutterstock

Puithooned küündivad pilvedeni

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

© Shutterstock

Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa meiega suhtlema

© Shutterstock

Uus teooria: intelligentse elu otsinguil oleme hiljaks jäänud

© Shutterstock

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

USA linn saatis kosmosesse tulnukatele mõeldud virtuaalse küllakutse

Tulnukad läkitavad meile kvantkirju

© Shutterstock

7 asja, mida igaüks võiks teada elu võimalikkuse kohta kaugetes planeedisüsteemides

© Shutterstock

Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

© Shutterstock

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

USA linn saatis kosmosesse tulnukatele mõeldud virtuaalse küllakutse

Tulnukad läkitavad meile kvantkirju

Ajalugu

© Sibirian Times

Igikeltsas seiskub aeg: uurime sellest leitud loomi

Suurimate Magna kindlusest leitud jalavarjude tänapäevane nn euroopa number oleks 50 ringis.

Vana-Rooma kindlusest leiti ebaharilikult suured jalavarjud

© Shutterstock

Kas kunagi on olnud aasta 0?

© Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kas Haapsalu Valge Daami legendil on tõepõhi all või on see puhas müüt?

© Wikimedia Commons

Egiptuse püramiidist leiti 4400 aasta vanused salaruumid

© © Maria Dolors GUILLEN / Equipo de Investigacion de Atapuerca/AFP/File

Hispaaniast avastati Lääne-Euroopa iidseimad inimese näoluud

© Wikimedia Commons. Archimedese "surmakiir" kujutatuna arhitekti Giulio Parigi maalil 16. sajandi lõpust.

Kanada koolipoiss ehitas Archimedese "surmakiire" töötava mudeli

© Shutterstock

Arstide kompass kaitseb valede ja pettuste eest: Cochrane´i organisatsiooni 30. juubel

Rohkem ajaloost

Loomariik

Hiiglaslikku raagritsikat nähti viimati 1920. aastal

Gigantputuka taassünd

Umbes niisugune võis välja näha 355 miljonit aastat tagasi elanud ürgroomaja, kes jättis liivakivvi oma jäljed.

Liivakivist avastati maailma vanima roomaja jäetud jäljed

Sauropoodid kunstniku kujutluses.

Hiiddinosaurusi vaevas surmav nakkuslik luupõletik

Tuvi magnetmeel on piisavalt tundlik, et suuta navigeerida Maa suhteliselt nõrgas magnetväljas.

Loomadel on supermeeled

DNA-uuring nihutab koerte kodustamise seni arvatust märksa kaugemale minevikku

DNA-uuring nihutab koerte kodustamise seni arvatust märksa kaugemale minevikku

Thaumetopoteinae vastse karvkate sisaldab mürkaineid, mis põhjustavad tõsiseid ekseeme.

Õige soeng võib surma eemal hoida

Prussakad tabavad maad palju väiksema jõuga kui inimesed.

Kas on tõesti tõsi, et putukad ei saa kõrgelt kukkudes viga?

Sääse sülg tekitab nahas allergilise reaktsiooni, nii et pistekoht hakkab sügelema. Sääsekubla sügamine toob vaid näilist leevendust, sest see suurendab valu edastavate närvide aktiivsust, summutades sügeluse. Kui kratsimine lõpetatakse, tuleb kihelus paraku uuesti ja võib-olla isegi tugevamana tagasi.

Miks haavad sügelevad?

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kuidas seeme teab, et on aeg võrsuda?

© Stefan Bengtson

Teadlased leidsid maailma vanimad merevetikad

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

© Shutterstock

Mis on kastanimunad?

Veel taimedest

Lugejad küsivad

Jõed looklevad ja kaevavad ennast kallaste alla, kuni need lihkuvad.

Miks tekivad maalihked sageli jõgede ääres?

Paljastatud hambad ei tähenda vaid rõõmu - Inimene paljastab hambad ka muu kui rõõmsa naeratuse jaoks. Et emotsioonidel vahet teha, toetavad naeratust ja

Miks näitame rõõmuga hambaid?

Miks tekib pimesoolepõletik?

Miks tekib pimesoolepõletik?

Miks ei sarnane bušmanid teiste aafriklastega?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Miks meeldib meile alkohol nii väga?

Miks meeldib meile alkohol nii väga?

18 km kõrgusel Maa pinnast asub Armstrongi piir. Ülalpool seda on õhurõhk nii madal, et kehavedelikud, näiteks sülg, hakkavad keema juba kehatemperatuuril (37 °C).

Kas see on tõesti tõsi, et meie veri hakkaks Marsil keema?

Miks tekib pimesoolepõletik?

Miks tekib pimesoolepõletik?

Miks ei sarnane bušmanid teiste aafriklastega?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Füüsika

Viienda loodusjõu mõju võib avalduda sügaval aatomite sees.

Me oleme jälil viiendal loodusjõul!

© Shutterstock

Kas oma varjust on võimalik kiirem olla?

© Shutterstock

Kui palju on vaja heeliumiga õhupalle, et inimene õhku tõsta?

Vesiliiv ei ole kaugeltki nii levinud ega surmav, kui seda kujutatakse filmides.

Kas vesiliiv imeb tõesti inimesed endasse?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Riisipõllu läikiva pinna all varitseb mürgine aine, mis võib Maa mitmele miljardile riisisööjale põhjustada suuri tervisehädasid. Illustratsiooni loomisel oli abiks tehisaru.

Riisi sees luurab oht

Kohv võib parandada soolte tervist

Kohv võib parandada soolte tervist

Helen Vaikma.

Taimse joogi käänuline tee külmkappi

Kõõrdsilmsus võib tekkida sündimise ajal.

Miks lähevad osal inimestel silmad kõõrdi?

Šimpansi ja inimese teed lahknesid miljoneid aastaid tagasi. viimaselt ühiselt esivanemalt pärineb suurem osa meie DNA-st.

Inimahvide DNA näitab teed esimese inimeseni

Antibiootikumide tulevik oleneb soolestikust

Antibiootikumide tulevik oleneb soolestikust

Kui palju kaalub luustik?

Kui palju kaalub luustik?

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

Horvaatia vabasukelduja purustas hinge kinni hoidmise maailmarekordi

Rohkem sinu kehast

Miks meeldib meile alkohol nii väga?

Miks meeldib meile alkohol nii väga?

Tour d'ÖÖ Tallinn 76 start Vabaduse väljakul 2023. aasta sügisel.

Jalgrattasõiduga kaasneb väiksem dementsusrisk

Surma lähenedes kasvab aju nägemiskeskuse ning meie teadvust ja mõtteid juhtiva otsmikusagara keemiline aktiivsus mitmekordseks.

Keemilised tervitused teisest ilmast

Hurraa-optimism annab evolutsioonilise eelise

Televägivalla mõjud võivad lastel välja lüüa aastaid hiljem

© Shutterstock

Sinu mälestused on üks suur vale

Adrenaliin toimib nagu kokaiin. Adrenaliinikütid ei põlga ära ühtki vahendit, et ajule üha uusi naudinguid anda.

Keha nõuab laksu: Adrenaliin

Surma lähenedes kasvab aju nägemiskeskuse ning meie teadvust ja mõtteid juhtiva otsmikusagara keemiline aktiivsus mitmekordseks.

Keemilised tervitused teisest ilmast

Hurraa-optimism annab evolutsioonilise eelise

Televägivalla mõjud võivad lastel välja lüüa aastaid hiljem

Suured teadlased

Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof Blaise Pascal töötas intensiivselt nii hüdrostaatilise kui ka õhurõhuga ning tema järgi on nimetatud rõhu ühik paskal.

Kangekaelne prantslane tõestas füüsikalist nähtust mäe tipus

© Shutterstock

Kuulus leidur Edison varastas kirkalt särava hõõglambi idee Briti apteekrilt

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

Carl von Linné avastas küll ka uusi liike, ent tema olulisim panus teadusesse on siiski see, et ta leiutas liikide nimetamise ja klassifitseerimise süsteemi.

Bioloogia raamatupidaja lõi loodusloos korra majja

© Shutterstock

Naiskeemik jäi ebaõiglaselt Nobeli auhinnata

© Shutterstock

Julm võitlus kuninglikule auhinnarahale: kronomeeter lõpetas laevade ekslemise

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud