Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taani füüsik avastas uudse loodusjõu
1820. aasta kevadel pani taanlane Hans Christian Ørsted magnetilise kompassinõela metalltraati läbiva elektrivoolu abil liikuma. Ta ristis selle nähtuse elektromagnetismiks ja pani aluse tänapäevasele tehnoloogiale. Füüsikud kasutavad Ørstedi avastusel põhinevaid tehnoloogiaid kõikvõimalikel viisidel – nad näevad su mõtetesse ja loovad igikestvaid energiaallikaid.
Seotud lood
Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.
Umbes 125 aasta eest põhjustas Rudolf Diesel oma kuulsa mootoriga tööstuses ja transpordis revolutsiooni. Diiselmootori käekäik oli hiilgav, kuid leiutaja enda saatus hoopis teistsugune. Plagiaadisüüdistused ja õnnetud investeeringud põhjustasid inseneril depressiooni ning ta hukkus segastel asjaoludel.
Kiht omapead jäetud süsinikuaatomeid – ja ühtäkki elekter. Füüsikud pidasid 50 aastat võimatuks ammutada energiat aatomite soojusliikumisest, aga nüüd on uudse tehnoloogia abil välja töötatud vooluallikas, mis erinevalt patareidest võib igavesti energiat anda.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele