Mind paneb imestama, kuidas suudab nii suur loom nagu sinivaal toituda imepisikestest hiilgevähilistest. Kuidas ta seda teeb?

- Jahti pidades laseb sinivaal suhu voolata 80 m3 hiilgevähke sisaldavat vett.
- Foto: DOC WHITE/Nature PL
Hiilgevähilised on krevetisarnased vähid üldnimetusega krillid. Liigi suurimad esindajad kasvavad vaid kuni seitsme sentimeetri pikkuseks. Sinivaal, ajaloo suurim loom, suudab väikestest hiilgevähkidest toituda tänu sellele, et krillid elavad kilomeetripikkustes parvedes ja sinivaalal on väga tõhus viis, kuidas neid püüda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on jõudnud jälile vaalade erilisele võimele parandada oma kahjustunud DNAd.
Sabauim võib ühe hoobiga murda mõõkvaala selja ja ninaosa võib tugeva vaalapüügi-laeva uppi lüüa. Tavaliselt on kašelott süvamere heatahtlik hiiglane, aga kui ta vihale ajada, on ta üks hirmuäratavamaid vastaseid.
Mõned dinosaurused olid kümme korda suuremad kui elevandid. Kas nad ka elasid kauem?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?