Maa atmosfääris toimub praegu samaaegselt kaks erakordset nähtust. Mida see Eesti talve jaoks tähendab?
Vaikse ookeani troopilises osas on välja kujunenud erakordselt tugev El Niño, samal ajal on polaarpööris kõrgel Arktika kohal ebatavaliselt varajase stratosfääri äkksoojenemise tõttu tugevalt häiritud. Mõlema nähtuse mõju võib ulatuda nende tekkepiirkonnast väga kaugele. Lähemalt kirjutab Keskkonnaagentuuri blogis kliimaanalüütik Andres Hoy.
Erakordne El Niño
El Niño saab alguse Vaikse ookeani troopilises osas, kuid selle mõju ulatub sellest piirkonnast palju kaugemale. El Niño ajal on merepinna temperatuur Vaikse ookeani ekvatoriaalse osa kesk- ja idaosas tavapärasest kõrgem. Sellega kaasnevad muutused troopilises õhuringluses ja konvektsioonis (soojuse levimine õhus - toim.) võivad tekitada ulatuslikke atmosfäärilaineid, mis mõjutavad õhuringlust tuhandete kilomeetrite kaugusel. Nii mõjutab El Niño temperatuuri ja sademete jaotust mitmel pool maailmas, kuigi Euroopas on selle mõju nõrgem ja keerulisem täpsustada võrreldes paljude troopiliste ja lähistroopiliste piirkondadega.
Praegune El Niño on erakordne ja 2026. aasta sügiseks on see kujunenud väga tugevaks ning kuulub juba tänapäevaste vaatluste põhjal tugevaimate El Niño nähtuste hulka. Praegune nähtus on aga alles arengujärgus.
Erakordselt varajane soojenemine Arktika kohal
Samal ajal on ka kõrgel Arktika kohal toimunud midagi erakordset. Talvel ümbritsevad külma polaarset stratosfääri (atmosfäärikiht ümmarguselt 10-50 km kõrgusel - toim.) tavaliselt tugevad läänetuuled, moodustades stratosfääri polaarpöörise. Novembri alguses nõrgestasid ja häirisid altpoolt stratosfääri levivad ulatuslikud atmosfäärilained seda õhuringlust tugevalt ning temperatuur polaarpiirkonna kohal tõusis kiiresti.
10. novembril pöördus ligikaudu 30 kilomeetri kõrgusel 60° põhjalaiuse ümber puhuv tuul keskmiselt läänest itta. Selline tuulesuuna pöördumine on üks peamisi kriteeriume, mille alusel määratletakse stratosfääri järsku soojenemist (sudden stratospheric warming, SSW). 2026. aasta nähtus on erakordselt varajane: varasemad väga varajased suured SSW-d toimusid alles 28. novembri paiku, 1968. ja 2025. aastal. SSW tähendab kiiret soojenemist just kõrgel stratosfääris, mitte õhutemperatuuri tõusu maapinna lähedal. Selle SSW võimalik mõju meie ilmale avaldub vähemalt üks kuu hiljem.
Kas nähtused on omavahel seotud?
Nende kahe erakordse nähtuse, väga varajaste El Niño ja SSW samaaegne esinemine tekitab paratamatult küsimuse: kas need on omavahel seotud? Seos on tõepoolest olemas. El Niño muudab atmosfääri tsirkulatsiooni Vaikse ookeani kohal ning need muutused võivad ulatuda stratosfääri ja häirida polaarpöörist. See on üks põhjuseid, miks El Niño talvedel esineb SSW sagedamini.
El Niño ei põhjusta aga automaatselt SSW-d. Tugev El Niño võib esineda ilma SSW-ta ning SSW-sid toimub ka ilma El Niñota. 2026. aasta muudab eriti erakordseks nende nähtuste kombinatsioon: üks vaatlusajaloo tugevamaid El Niñosid langeb kokku SSW-ga, mis toimus ligikaudu kaks ja pool nädalat varem kui senine novembri lõpu rekord. Nii varajast SSW-d ei ole varem täheldatud ning miks see just nii vara toimus, ei ole veel selge. El Niño võis luua selle tekkeks soodsamad tingimused, kuid üksi ei selgita see erakordselt varajast ajastust.
Kliimamuutus muudab taustatingimusi
El Niño ja stratosfääri järsud soojenemised on kliimasüsteemi loomulikud nähtused, kuid kliima, milles need toimuvad, on muutunud. Atmosfäär ja ookeanid on praegu märksa soojemad kui mõnikümmend aastat tagasi ning see võib mõjutada nii neid nähtusi endid kui ka nende tagajärgi.
Hetkel kuum
Uuringud näitavad, et kliimamuutus võib soodustada äärmuslikumaid El Niño tingimusi, kuigi selles on veel olulisi ebaselgusi. Stratosfääri järskude soojenemiste puhul on pilt veelgi ebaselgem: praegu ei ole teada, kas kliima soojenedes hakkab neid esinema sagedamini või harvemini. Seetõttu ei ole alust väita, et kliimamuutus põhjustas 2026. aasta erakordselt varajase SSW.
Selgem on aga see, et need nähtused toimuvad nüüd soojema kliima taustal. 2026. aastal lisandub sellele erakordselt soe merevesi osades Põhja-Atlandist ja Vahemerest, mis võib anda atmosfääri täiendavat soojust ja niiskust ning mõjutada Euroopa ilma.
Mida see tähendab Eestile?
Eesti jaoks ei tähenda ükski neist nähtustest otseselt külma talve prognoosi. El Niño mõju Euroopa ilmale on palju nõrgem ja ebajärjekindlam kui paljudes teistes maailma piirkondades. SSW mõju võib olla olulisem, kuid ainult juhul, kui muutused stratosfääris jõuavad lähinädalatel ka atmosfääri alumistesse kihtidesse.
Kui see juhtub, võib suureneda selliste õhuringluse mustrite tõenäosus, mis soodustavad Põhja-Euroopas külmemat ilma. Palju sõltub aga sellest, kus kujunevad blokeerivad kõrgrõhualad ja kuidas reageerib Põhja-Atlandi õhuringlus. SSW võib seega suurendada külmaperioodide tõenäosust, kuid ei tähenda, et need Eestis kindlasti tekivad.
Praegused hooajaprognoosid eelistavad endiselt suuremas osas Euroopast keskmisest soojemat talve. Sooja talve signaal on tugevaim lõuna- ja läänepoolsetes piirkondades ning märksa nõrgem Põhja- ja Kirde-Euroopas, sealhulgas Eestis. Euroopa erakordselt soojad mered annavad atmosfääri täiendavat soojust ja niiskust, kuid ka nende mõju sõltub õhuringlusest. See ei ole SSW-ga vastuolus: talv võib tervikuna olla keskmisest soojem ka siis, kui mõni nädal on ebatavaliselt külm. Tänapäeva soojemas kliimas ei tähenda „keskmisest külmem“ tingimata „ajalooliselt külma“. Samas ei välista kliima soojenemine üksikuid tugevaid külmaperioode.
Mida lähinädalatel jälgida?
Erakordselt varajane SSW võib lähinädalatel mõjutada ilmamustreid, kuid kas, kus ja kui tugevalt avaldub selle mõju maapinna lähedal, on veel ebaselge. Oluline on jälgida, kas stratosfääris toimunud muutused kanduvad allapoole ning kuidas reageerib õhuringlus Põhja-Atlandil ja Euroopas. Eesti jaoks annab SSW põhjust õhuringluse arengut tähelepanelikult jälgida, kuid erakordselt külma talve algust sellest veel prognoosida ei saa.
Seotud lood
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele