Hiidkalmaarid, ookeani punased kuradid

Teravad küünised, halvav hammustus ja agressiivne loomus teevad kohtumise hiidkalmaariga ebameeldivaks igale saakloomale. Ameerika Ühendriikide teadlased uurisid kalmaaride jahitehnikat uue meetodiga ja tegid üllatava avastuse: kõhutäie kinnipüüdmiseks teeb koostööd kuni 40 indiviidi, justkui hundikarjas.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

kuidas teadlased tõestasid esimest korda, et hiidkalmaarid peavad jahti parves nagu hundikari;
mida näitas Kelly Benoit-Birdi juhitud uurimus kalmaaride spiraalse jahitantsu ja omavahelise vahemaa kohta;
miks peavad teadlased hiidkalmaare seni arvatust palju intelligentsemaks loomaks.

Maj Bach Madsen

Hiidkalmaarid, ookeani punased kuradid

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

01.03.19, 21:21

Ajaloo suurim loom: ürgne merekoletis nõuab esikohta

Ürgvana luutüki uuringutulemused kipuvad sinivaala maailma suurima looma troonilt tõukama. Leitud luu pärineb 220tonniselt hiiult. Teadlased otsivad seetõttu oma sahtleid ja kappe läbi, et leida kahe silma vahele jäänud jälgi eelajaloolistest hiiglaslikest merekoletistest.

15.03.25, 05:27

Süvamere pimeduse asukad

Väga sügaval meres elavatest liikidest oleme tõenäoliselt avastanud kõigest kolmandiku. Iga kord, kui teadlased uurivad sügavusi, ilmuvad pimedusest välja tundmatud erakordse välimuse ja eluviisiga olendid.

23.12.25, 14:39

Salapärast kalmaari filmiti esimest korda

Pärast 100 aastat jahtimist on õnnestunud filmida elusat kalmaari Mesonychoteuthis hamiltoni. Salvestis näitab rohkem, kui teadlased julgesid loota.

Universum

NASA kosmosesond Juno uuris Jupiteri alates 2016. aastast mitmesuguste keeruliste mõõteriistadega.

Kosmosesond avastab Jupiteri kohal müstilised lained

Supernoova näitab tähe südant

Supernoova näitab tähe südant

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Miks treenivad astronaudid vee all?

Salapärased jääkogumid rikuvad kosmoses reegleid

Märkus: joonise mõõtkava pole täpne.

Kas Kuu tõmbab ka midagi muud peale ookeanide?

Tehiskaaslane kunstniku kujutluses.

Kosmiline rusuvool võib mõne aasta pärast ohustada Maa tehiskaaslasi

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Miks treenivad astronaudid vee all?

Salapärased jääkogumid rikuvad kosmoses reegleid

Tehnoloogia

© ETH Zürich. Pilt on tehtud Hong Kongis, arvutiekraanil näeb otseühendust Zürichiga.

Uus tase kaugkirurgias: siga opereeriti üle 9000 km kauguselt

Tehiskaaslane kunstniku kujutluses.

Kosmiline rusuvool võib mõne aasta pärast ohustada Maa tehiskaaslasi

© Reuters

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

© Shutterstock

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

© Netflix

Netflixi sari äratab kaugplaneetidel ellu võimalikud tulnukad

© Shutterstock

Astronoomid on avastanud kauge Maa-sarnase planeedi

Kontakt kosmosega

Huvitav idee: mikroobid lennutatakse eksoplaneete uurima

© Shutterstock

Tähe ümber mahub kuni seitse elu soosivat planeeti

© Shutterstock

Kuu pinnasest võrsusid taimed

© Shutterstock

Astronoomid on avastanud kauge Maa-sarnase planeedi

Kontakt kosmosega

Huvitav idee: mikroobid lennutatakse eksoplaneete uurima

Ajalugu

Kaamelid turistide ootel Menkaure püramiidi ees lõõgastumas.

Giza püramiidi skaneeringud näitavad anomaalseid tühimikke

Kõrglahutusega foto muumia käsivarrest. Tätoveeringute tumedad jooned on pildil hästi näha.

Jäämuumia kehalt avastati iidsed tipptasemel tätoveeringud

© Teutoburgi metsa lahing Otto Albert Kochi 1909. aasta maalil. Selles lahingus, mis toimus 9. aastal pKr, alistasid germaani hõimud roomlased. Tegu oli ajaloolaste hinnangul roomlaste suurima kaotuse ja sõjaajaloo ühe tähtsaima lahinguga.

Barbarid võisid roomlastega sõdides olla ise narkojoobes

Veest tõsteti välja mitmeid suuri skulptuure.

Iidse uppunud linna aarded jõuavad lõpuks päevavalgele

© Reuters. Aaron James ja dr. Eduardo D. Rodriguez.

Esmakordselt meditsiini ajaloos siirati patsiendile edukalt terve silm

© Shutterstock

Kas kunagi on olnud aasta 0?

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

Templi digitaalne rekonstruktsioon. Kompleksi mõõtmed olid umbes 125 x 145 meetrit.

Andidest avastati salapärasele rahvale kuulunud iidne tempel

Rohkem ajaloost

Loomariik

Hiiglaslikku raagritsikat nähti viimati 1920. aastal

Gigantputuka taassünd

Ilmselt on haraka vargapoisi kuulsus alusetu.

Kas on tõsi, et harakas ihkab läikivaid asju?

Juuluklane nõiub ära lepatriinu ja paneb ta valvama oma nukkunud järglasi.

Surma marionetid: osa liike kasutab peremeesloomi halastamatult ära

Süvamereuss kasutab oma vägevat suuaparaati bakterite õgimiseks.

Sügavustes varitsevad aplad ussid

Lindude laulutung koguneb tasapisi

Lindude laulutung koguneb tasapisi

Vasakult: pruunivöödilise prussaka isane ja emane isend ning vastne.

Tartu ühiselamust avastati Eesti uus prussakaliik

Eesti Maaülikool / Kristina Haan

Ilmale tuli Eesti esimene kloonitud varss

Suur hulk äärmiselt tundlikke kepikesi silmas annab kandlastele suurepärase öise nägemise – seda siiski vaid mustvalgelt.

Tundlikud meeled juhatavad ööhulkureid

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Miks muutub õuna viljaliha seistes pruuniks?

© AP. Veerpallid Utah osariigis Salt Lake City eeslinnas South Jordanis.

USA kõrbelinnad sattusid veerpallide suurrünnaku alla

© Marko Saarm / Sakala

Kas taim võib end "üles puua"?

© Shutterstock

Kas taim võiks inimese sõna kuulata?

Veel taimedest

Lugejad küsivad

Miks on elektriautol soojuspump?

Miks on elektriautol soojuspump?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Miks meritähed ei ole sümmeetrilised?

Miks meritähed ei ole sümmeetrilised?

Kas ka merepõhja tabavad maalihked?

Kui palju on kosmoses satelliite?

Vihmauss ei saa kaheks jaguneda, sest tähtsad organid asuvad keha eesosas, samas kui tagaosas on vaid sool.

Kas on tõesti tõsi, et vihmaussid võivad kaheks jaguneda?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Miks meritähed ei ole sümmeetrilised?

Miks meritähed ei ole sümmeetrilised?

Kas ka merepõhja tabavad maalihked?

Kui palju on kosmoses satelliite?

Füüsika

© Shutterstock

Kas oma varjust on võimalik kiirem olla?

© Shutterstock

Kas jää muutub seda tugevamaks, mida külmem on õues?

Neandertali mehe rekonstruktsioon Saksamaal Bonnis muuseumis.

Neandertallased võisid välja surra kosmilisel põhjusel

© Shutterstock

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Noor pronksiaja tüdruk leiti Taanist Egtvedi küla lähedalt 1921. aastal.

Pronksiaja tüdruku saladused

© Claus Lunau & Navarini et al. & Heritage Images / Getty Images

Kas on tõesti tõsi, et inimene võib üleöö halliks minna?

Šimpansi ja inimese teed lahknesid miljoneid aastaid tagasi. viimaselt ühiselt esivanemalt pärineb suurem osa meie DNA-st.

Inimahvide DNA näitab teed esimese inimeseni

Miks tekitab küüslauk nii halba hingeõhku?

Miks tekitab küüslauk nii halba hingeõhku?

Esimene patsient, kellele paigaldati Carmati tehissüda, elas sellega 74 päeva.

Kuidas töötab tehissüda?

Hüperaktiivsed geenid vallandavad hulgiskleroosi

Hüperaktiivsed geenid vallandavad hulgiskleroosi

Norskamine kui ohu märk

Norskamine kui ohu märk

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Rohkem sinu kehast

Nooremana kui 13aastaselt nutitelefoni saamine tõstab enesetapuriski

Nooremana kui 13aastaselt nutitelefoni saamine tõstab enesetapuriski

Kiusamine ajab aju virgatsainete ja võrgustike tasakaalu paigast.

Kius jätab ajju jäljed

Peaaegu kolmandik Austrias läbiviidud uuringus osalejaist vastas, et nad ei näe mitte kunagi und või näevad väga harva. Selle põhjus võib olla aga lihtsalt see, et nad ei mäleta oma unenägusid. Und näeme unefaasis, mis kannab nimetust REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mida ongi just nendesamade kiirete silmaliigutuste järgi väga lihtne ära tunda. Siiani pole teadlased kohanud inimest, kes ei maga mitte kunagi REM-und, kuid nad ei tea veel päris kindlalt, kas kõik inimesed selle unefaasi ajal tõesti und näevad. Harvadel juhtudel võib inimene saada sellise ajukahjustuse, mis takistab tal und näha. Seda Charcot’-Wilbrandi sündroomi võivad põhjustada insult, ajutromb või Alzheimeri tõbi.

Teadlased vallutavad unenäomaa: see on seotud reaalse maailmaga

Uued harjumused kirjutatakse ajju

Kui palju infot mahub ajju?

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

Mikroplast ummistab aju veresooni

Mikroplast ummistab aju veresooni

Peaaegu kolmandik Austrias läbiviidud uuringus osalejaist vastas, et nad ei näe mitte kunagi und või näevad väga harva. Selle põhjus võib olla aga lihtsalt see, et nad ei mäleta oma unenägusid. Und näeme unefaasis, mis kannab nimetust REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mida ongi just nendesamade kiirete silmaliigutuste järgi väga lihtne ära tunda. Siiani pole teadlased kohanud inimest, kes ei maga mitte kunagi REM-und, kuid nad ei tea veel päris kindlalt, kas kõik inimesed selle unefaasi ajal tõesti und näevad. Harvadel juhtudel võib inimene saada sellise ajukahjustuse, mis takistab tal und näha. Seda Charcot’-Wilbrandi sündroomi võivad põhjustada insult, ajutromb või Alzheimeri tõbi.

Teadlased vallutavad unenäomaa: see on seotud reaalse maailmaga

Uued harjumused kirjutatakse ajju

Kui palju infot mahub ajju?

Suured teadlased

© Shutterstock

Julm võitlus kuninglikule auhinnarahale: kronomeeter lõpetas laevade ekslemise

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.

Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.

Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

© Zumapress.com

Jäistest vetest leiti legendaarse laeva vrakk

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud