Pealöögid jalgpallis kahjustavad aju ka ilma peapõrutuseta
Suurim vastavasisuline uuring on nüüd leidnud, et korduv jalgpalli peaga löömine võib aju kahjustada isegi harrastusmängijatel, kes ei teata peapõrutustest.
352 täiskasvanud harrastusjalgpalluri seas, keda uuriti, täheldati neil, kes lõid palli peaga rohkem kui tuhat korda aastas, mikroskoopilisi muutusi ajukurdudes otse silmade taga. Seda sõltumata vutiharrastaja vanusest või soost. Nende mängijate sooritatud mälu- ja õpivõimetestide tulemused olid samuti pisut, kuid statistilises mõttes siiski märkimisväärselt halvemad.
„Meie uuringu tähtsus seisneb selles, et see näitab esmakordselt, et korduvad peatraumad põhjustavad spetsiifilisi muutusi ajus, mis omakorda kahjustavad kognitiivseid funktsioone,“ selgitab USA Columbia ülikooli neuroteadlane Michael Lipton. Liptoni labor on uurinud jalgpalli peaga löömise mõju ajule juba üle kümne aasta.
Sellisedi kontaktpallimängud nagu Ameerika jalgpall, Austraalia jalgpall ja ragbi seisavad samuti silmitsi korduvate peatraumadega, kuid seal räägitakse enamasti, et põrutustega kaasnev kriis puudutab vaid profisportlasi. Liptoni uurimistöö viitab aga sellele, et isegi kerged, märkamatud peatraumad võivad ajapikku kuhjuda ning ohustatud pole ainult profisportlased või need, kes on saanud nii korraliku “paugu”, et teatavad peapõrutusest või pöörduvad sellega arstile.
Liptoni varasemad uuringud on näidanud muutusi harrastusjalgpallurite valgeaines, võrreldes vutiharrastajaid ujujatega. Valgeaine või valgeollus on selgroogsete, sh inimeste kesknärvisüsteemi närvikoe teine nimetus. Teised uuringud on leidnud valgeaine kahjustusi ka registreeritud peapõrutusteta. Muutuste sidumine selgete kognitiivsete häiretega on olnud keeruline.
Lipton ja tema meeskond on nüüd välja töötanud uue meetodi, mis suudab tuvastada kahjustusi ajukoore kõige välimistes kurdudes – piirkonnas, mida on seni olnud difusioonmagnetresonantstomograafia (dMRI) abil raske uurida. Uuritavat kihti nimetatakse ajukoore hall- ja valgeolluse üleminekualaks (ingl GWI).
Uue tehnika abil skaneerisid Lipton ja tema meeskond harrastusjalgpallurite aju, kes olid mänginud jalgpalli kokku vähemalt viis aastat ja teinud seda viimase kuue kuu jooksul. Neil, kes teatasid rohkematest pealöökidest, leiti olulisi muutusi aju eesosas GWI-s. Enamasti lüüakse jalgpalli peaga just nii, et seda tabatakse lauba ja pealae esiosaga.
Autorid kahtlustavad, et see vigastuskoht peegeldab aju muljuda saamist kolju vastasküljel. GWI vigastused võivad varasemates uuringutes olla jäänud märkamata või olnud alahinnatud. See võib seletada varasemaid vastuolulisi tulemusi jalgpalli pealöökide neuroloogiliste mõjude kohta.
Kui tervetel inimestel on hall- ja valgeainekudede vahel selge piir, siis neil, kes lõid peaga rohkem, oli halli- ja valgeaine piir märgatavalt hägusam. See on väga tugev tõendus selle kohta, et need mikrostruktuursed muutused on tõenäoliselt kognitiivsete häirete põhjuseks, ütleb Lipton.
Uuring avaldati teadusajakirjas JAMA Network Open.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele