Elektromagnetism võimaldab töötada väga paljudel tänapäeva tipptehnoloogilistel leiutistel alates elektriautodest ja tuuleturbiinidest kuni MRT-aparaatide ja internetini. Esimene samm kõikide nende lahenduste poole astuti siis, kui üks Taani füüsik avastas, et tema loengulaual hakkas kompassinõel ilma mingi nähtava põhjuseta vabisema.

- © Christoffer Wilhelm Eckersberg
Oli aeg, mil teadlased arvasid, et magnetism ja elekter on kaks eraldiseisvat loodusjõudu. Esimest täheldati magneteid ja kompasse kasutades, ent teisega puututi kokku akude, elektrivoolu ja välgu puhul. Arvati, et neil kahel maailmal ei ole mingit seost. Tänapäeval teame, et need kaks nähtust on tegelikult ühesama mündi kaks eri poolt. Sedasama nn münti võibki nimetada elektromagnetismiks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1820. aasta kevadel pani taanlane Hans Christian Ørsted magnetilise kompassinõela metalltraati läbiva elektrivoolu abil liikuma. Ta ristis selle nähtuse elektromagnetismiks ja pani aluse tänapäevasele tehnoloogiale. Füüsikud kasutavad Ørstedi avastusel põhinevaid tehnoloogiaid kõikvõimalikel viisidel – nad näevad su mõtetesse ja loovad igikestvaid energiaallikaid.
Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.
Maa magnetväli muutub üha nõrgemaks. Kui see täielikult kaob, siis jääb Maa kosmosest tuleva kiirguse eest kaitseta ja inimesed satuvad ohtu. Teadlased jooksevad võidu ajaga ning üritavad mõista kaootilisi muutusi meid kaitsvas magnetväljas.