Teadlased soovitavad otsida Kuult maaväliste tsivilisatsioonide jälgi
Kuu pinnasesse võib olla miljardite aastate jooksul kogunenud ka tähtedevahelisest ruumist pärinevat tolmu. Teadlased pakuvad välja viisi, kuidas otsida sellest tolmust mikroskoopilisi tehisosakesi, mis võiksid kõneleda ammu eksisteerinud tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonidest. Seni pole selliseid osakesi leitud.
Sellise huvitava, ehkki praegu sügavalt optimistliku idee on välja käinud maavälise intelligentse elu otsingutega tegeleva algatuse SETI-ga (Search For Extraterrestial Intelligence) seotud teadlase Lewis Pinault’ juhitud uurimisrühm. Nad ütlevad, et võiksime otsida Kuu pinnasest imepisikesi tehisosakesi, mis võisid sinna jõuda ja tolmu salvestuda võib-olla isegi miljardite aastate jooksul.
Tavaliselt otsitakse maaväliste tsivilisatsioonide märke, “kuulatades” kosmosest võimalikke raadio- või lasersignaale. Uue uurimuse autorid käivad välja hüpoteesi, et maavälised intelligentsed tsivilisatsioonid võisid endast maha jätta ka vastupidavaid mikroosakesi. Need võiksid säilida kaua pärast nende valmistajate endi kadumist.
Teadlased koostasid mudeli, mis kirjeldab, kuidas sellised osakesed võiksid tähtede vahel liikuda, sellise teekonna üle elada ja Kuu pinnasesse sattuda. Samuti uurisid nad, kuidas oleks võimalik neid nüüdisaegsete laborimeetoditega looduslikku päritolu tolmuterade seast üles leida. Vastav teadustöö on avaldatud eeltrükina saidil ArXiv ning esitatud ajakirjale International Journal of Astrobiology eelretsenseerimiseks.
Kuu kui iidse kosmosetolmu arhiiv
„Kuule on miljardite aastate jooksul vaikselt kosmosest pärit ainet kogunenud,” ütles Pinault. „Me küsime, kas selles iidses kogumis võiks leiduda mikroskoopilisi jälgi tehnoloogiast, mis oli olemas ammu enne seda, kui inimesed üldse taevasse vaatasid.”
Maal võivad atmosfäär, voolav vesi ja geoloogilised protsessid väga vanu jälgi muuta või hävitada. Kuul on need protsessid palju nõrgemad. Selle pinnale on pika aja jooksul langenud nii Päikesesüsteemist kui ka tähtedevahelisest ruumist pärit osakesi.
Uurijate mõttekäik on järgmine: kui arenenud tsivilisatsioonid tootsid kunagi vastupidavat mikroprügi, näiteks oma kosmosetegevuse või suuremahulise ehitustöö kõrvalsaadusena, võiks väike osa sellest olla lõpuks jõudnud Kuu pinnale.
See on siiski hüpotees, mitte leid. Uurimus ei väida, et mõni selline osake oleks juba avastatud.
Kuupmeeter Kuud
Autorite hinnangul võiks ligikaudu ühe kuupmeetri Kuu pinnase hoolikas uurimine hakata seadma piire sellele, kui palju pikaealisi tehisosakesi võisid potentsiaalselt eksisteeritnud tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonid Linnutee ajaloo jooksul kosmosesse paisata. Selleks tuleks ühendada mikroskoopia, tomograafia, spektroskoopia ja arvutipõhise pildianalüüsi meetodid.
Kui uuritud pinnasest tehisosakesi ei leita, oleks ka see teaduslikult arvestatav tulemus. See aitaks välistada osa stsenaariume, mille järgi kosmoses tegutsenud tsivilisatsioonid on tootnud väga suures koguses vastupidavat mikroskoopilist materjali. Tühi proov ei tõestaks siiski, et maaväliseid tsivilisatsioone pole olnud. Järeldus sõltuks muu hulgas sellest, milliseid osakesi otsiti ja kui hästi need mudeli järgi Kuule jõuaksid.
NASA Artemise programmi, Hiina Chang’e missioonide ja teiste tulevaste Kuule suunduvate ettevõtmiste käigus võidakse saada uusi, täpselt dokumenteeritud pinnaseproove. Neid saaks uurida Maal, samal ajal kui osa analüüsist võiks tulevikus toimuda otse Kuul.
SETI instituudi juhi Bill Diamondi sõnul lisaks mikroskoopiliste tehnoloogiajälgede otsimine maavälise mõistuse uurimisele uue meetodi. Kas see midagi ka leiab, selgub alles proovide uurimisel.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele