Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Telli Imeline Teadus

Imelist Teadust toetab

Viimased lood

10.05.25, 20:24

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

09.05.25, 18:49

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

09.05.25, 15:22

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

08.05.25, 18:48

Euroopa maapõu peidab haruldaste metallide maake

07.05.25, 18:46

Sinu keha juhivad bakterid

07.05.25, 17:23

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

06.05.25, 16:02

Me oleme sündinud sõltlased

05.05.25, 15:54

Putukate aju: mis tunne on omada maailma väikseimaid ajusid?

Kõik artiklid

Tervis

© Ritzau Scanpix

Kutsumata voodikaaslased: bakterid, seened ja lestad

© Shutterstock

Linnainimeste võime taimset toitu seedida muutub aina kehvemaks

© Shutterstock

Kas pakend võib muuta toidu mürgiseks?

© Shutterstock

Kas on tõsi, et kõrgsageduslikud helid võivad kuulmist kahjustada?

© Shutterstock

PST! Müra tapab aastas tuhandeid inimesi, seetõttu töötavad insenerid maailma vaigistamise nimel

© Shutterstock

Soolebakter võib toota liiga palju alkoholi

Rohkem tervisest

Küsi meilt

© Shutterstock

Kuidas saavad katamaraanid vee kohal lennata?

© Shutterstock

Kas on tõsi, et planeedisüsteemidel võib olla kaks tähte?

© Shutterstock

Kuidas suudavad kaljukitsed seista järskudel kaljunõlvadel?

© Alamy/Imageselect

Kuidas loodi mõõtühikud?

© Shutterstock

Kui roheline on maagaas tegelikult?

© Shutterstock

Millist kehaosa pidutsemisjärgne pohmell kõige rängemalt tabab?

© Shutterstock

Miks on palavus meie kehale nii kurnav?

© Leemage / Corbis / Getty Images

Kes oli ajaloo esimene sarimõrvar?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?

© Shutterstock

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

© Shutterstock

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

© Shutterstock

Kui tihti noored seksivad?

© Shutterstock

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

© Shutterstock

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Füüsika

© Shutterstock

Suurürituste surmalõks: füüsikaseadused mõistavad tohutu inimhulga surma

© Shutterstock

Kosmoloogid murravad pead: kus on ülejäänud universum?

© Shutterstock

Miks püstolitoru kargab tulistades ülespoole?

Miks on taevas sinine ja mitte muud värvi?

Kui palju on vaja heeliumiga õhupalle, et inimene õhku tõsta?

© Shutterstock

Mis on ülerõhuõhupall?

© Shutterstock

Kas Maa atmosfäär võib süttida?

© Shutterstock

Miks püstolitoru kargab tulistades ülespoole?

Miks on taevas sinine ja mitte muud värvi?

Kui palju on vaja heeliumiga õhupalle, et inimene õhku tõsta?

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: huvitavaid fakte loomadest

© Shutterstock

Mängi põnevat pildimängu Eesti kaunitest kohtadest ja saad auhinna

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

Mälumäng: Mida sa tead oma kehast?

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Higihaisu saab vähendada

© Shutterstock

See üllatav nüanss toitumises võib põhjustada unetust ning sind öösiti ärkvel hoida

© Shutterstock

Kõhukinnisusel võib olla südame tervisele tõsine mõju

© Shutterstock

Kas on tõsi, et kõrgsageduslikud helid võivad kuulmist kahjustada?

© Shutterstock

Miks verevalumite värvus muutub?

© Jun Shintake et al. / NCCR

Tule reisile oma soolestikku ja uuri siin käivat vilgast elu

© Shutterstock

Miks mõni inimene krigistab hambaid? Kas see on kahjulik?

© Shutterstock

Mererahva geenid võimaldavad veealust elu

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Mis on hoogvihm?

© GSFC/SVS/NASA

Soojem kliima lülitab hoovustel sisse turbo

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

5 müüti vanade ajude kohta

© Shutterstock

Ahvid tunnevad ära vanad sõbrad

Sinu aju saboteerib iga su katset paremaks inimeseks saada

Me oleme sündinud sõltlased

© Shutterstock

Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

© Shutterstock

Sültjas geenius: meduus on ajuta, kuid üllatavalt intelligentne

© Shutterstock. Borderkollide kõrge intelligentsus leidis uue uuringu käigus kinnitust.

Ülinutikate koerte terava mõistuse saladus on selginemas

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

© Shutterstock

Miks teise inimese torditükk võib meid endast välja ajada?

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Ootamatu maavärin võib Põhjamaad rusudeks raputada

© AFP. Supertaifuun Haiyan 2013. aasta novembris Vaiksel ookeanil Filipiinidele lähenemas.

Aina võimsamad orkaanid nõuavad uut kaaluklassi

© Clément Bardot / Wikimedia Commons

Supervulkaani all mulksub hiiglaslik kogus magmat

© Shutterstock

Päikesetorm võib Maa pimendada

© Shutterstock

Viimane peatus enne maailmalõppu: 200 miljonit inimest peavad kliima eest põgenema

© Shutterstock

Kas tsunami eest on võimalik hoiatada?

© Shutterstock

Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega

© Shutterstock

Teemandid võivad seletada salapäraseid maavärinaid

© Reuters. Orkaanikütt P-3 pardale ronimas.

Meteoroloogid lendasid otse orkaan Miltoni keskmesse

Evolutsioon

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© Shutterstock

DNA andis ürgsele tüdrukule näo

© Shutterstock

Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes

© Shutterstock

200 aastat dinosauruste avastamisest: ürgsed kiskjad olid intelligentsed ning neil oli keerukas hingeelu

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Kas kunagi võib sinustki saada kivistis?

© Shutterstock

Miks on kotkastel nii suured tiivad?

Rohkem evolutsioonist

Loodus

Tõupuhaste koerte tervis pole krantside omast kehvem

Eelmine aasta läks ajalukku maailma jõgede veenappuse poolest

Teaduse suured müsteeriumid: kuidas ikkagi tekkis elu Maal?

Haruldane röövlind püüti esimest korda pildile

Harjasuss seirab meremaailma erakordselt suurte silmadega

Muret tekitavas seisus põdrad võetakse luubi alla

Leidlikud loomad elavad kõledas jääkõrbes

Elu Maal tärkas juba 4,2 miljardi aasta eest

Rohkem loodusest

Ajalugu

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

Võidujooks suure leiutise nimel: Bell patentis telefoni enne konkurente

© Shutterstock

Võidukas võitlus rõugeviirusega: armilisest aadlidaamist sai vaktsiini ema

© Shutterstock. Colosseum Roomas, üks impeeriumi sümbolitest.

Rooma impeeriumi õhusaaste võis langetada ammuste eurooplaste IQ-d

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock. San Pablo kirik ehitati sapoteekide muistse pühamu asukohale.

Mehhikos avastati kiriku alt muistne indiaanlaste rajatud labürint

© NASA/Shutterstock

Rattameistrid ehitasid esimese lennuki

© Everett Collection / Bridgeman Images

Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Armastuse keemia: minu aju tuksub ainult sulle

© Shutterstock

Hea maitse on sageli rühmasurve tagajärg

© Shutterstock

Kehakaalu suurenemine võib muuta iseloomu

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

Teadlased tuvastasid ideaalkallistuse retsepti

© Shutterstock

Sinu isiksus on muudetav ning võib elu jooksul areneda

© Shutterstock

Sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab keha ootamatult niiskel moel

© Shutterstock

Kehakaalu suurenemine võib muuta iseloomu

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

Teadlased tuvastasid ideaalkallistuse retsepti

Loomariik

Nii putuka kui ka inimese ajus on mitu spetsialiseerunud keskust.

Putukate aju: mis tunne on omada maailma väikseimaid ajusid?

© Luke Massey / NaturePL

Metsloomad vallutavad asfaldidžungli

© Shutterstock

Varesed suudavad kraaksatades numbreid loendada

© Shutterstock

Tapjaks sündinud draakon, komodo varaan

© Shutterstock

Kas oravad mäletavad, kuhu nad pähklid peitsid?

© Shutterstock

Kas munade kaltsiumisisaldus erineb?

Rännnakkedriklaste hulka kuuluvate ööliblikate röövikud on nagu nende eellasedki kaetud pikkade karvadega. Neid 63 000 karva ei kasutata siiski maskeerumiseks – need on hoopis mürgised.

Putukad on 100 miljoni aastaga loonud maailma tugevaima kaitse

© WWF-Pacific / Tom Vierus

Haruldane röövlind püüti esimest korda pildile

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© Shutterstock

Täiuseni viidud fotosüntees võib anda toiduainete tootmisele uut hoogu

© Shutterstock

Surmav roheline kärbseseen levib uue trikiga

© Shutterstock

Miks on hiid-karuputk inimestele nii ohtlik?

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Zumapress.com

Jäistest vetest leiti legendaarse laeva vrakk

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

© Shutterstock

Kuulus leidur Edison varastas kirkalt särava hõõglambi idee Briti apteekrilt

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Julm võitlus kuninglikule auhinnarahale: kronomeeter lõpetas laevade ekslemise

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Kunda kandis katsetati ülitäpset kaevandusrobotit

© Shutterstock

Kui palju energiat sisaldab kasutatud tuumkütus?

© Shutterstock

Betoonplokkidest torn salvestab energiat

Päikese jõud päästab keskkonna: uudsed päikesepaneelid muutuvad üha paremaks

Elekter jõuab kosmosest juhtmevabalt Maale

© Shutterstock

Uus roheline superkangelane: Power-to-X tehnoloogia

© Shutterstock

Kui kõrgele võib bensiinihind tõusta?

© Shutterstock

Betoonplokkidest torn salvestab energiat

Päikese jõud päästab keskkonna: uudsed päikesepaneelid muutuvad üha paremaks

Elekter jõuab kosmosest juhtmevabalt Maale

Kosmosereisid

© Claus Lunau

Hiinlased vallutavad Kuu tagakülge

© Shutterstock

Kas esimesed inimesed Marsil peavad hakkama veganiteks?

© Shutterstock

Pöörane tagaajamine kosmoses: välkkiired sondid jahivad taevakehi

© Shutterstock

Miks treenivad astronaudid basseinis?

© Shutterstock

Kuu tõmbub kokku ja kuuvärinad ohustavad sellele maanduvaid astronaute

© Shutterstock

Kas läbi asteroidide vöö on ohtlik lennata?

© Qai Publishing, Universal Images Group / SPL & Claus lunau

Uraan, Päikesesüsteemi jäine autsaider

© Shutterstock

Kuidas mõjutavad kosmoselennud kliimat?

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock. Kuu.

Maa saab septembri lõpus mõneks ajaks veel ühe kuu

© Shutterstock

Väike satelliit püüab võrguga kosmoseprügi

© NASA

Maa kõige vanem kivim leiti hoopis Kuult

© Shutterstock

Kui pikk on Veenuse ööpäev?

© Shutterstock

Marsile reisijaid võib ohustada tõsine kosmiline haigus

© Shutterstock

Kuuhelmeist leiti rohkesti vett

© Ken Ikeda Madsen & shutterstock

NASA ideevabrik kujundab kosmoselendude tulevikku

© Claus Lunau

Kamikaze-rünnak Saturni pihta

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Kellel loomadest on tugevaimad hambad?

© Shutterstock

Kristalle leidub kõikjal

© Shutterstock

Iga hingetõmme täidab sind mikroplastiga

© Shutterstock

Kas surnukeha on võimalik happes lahustada?

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

© Shutterstock

Biorobotid, mõtlevad masinad jpm: uudsed eluvormid saabuvad arvutist

© Shutterstock

Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?

Arvutid

© ZUMAPress.com

Neuralinki kiibi ajju saanud inimene suudab mõtte jõul arvutihiirt juhtida

© Shutterstock

Nutiläätse akut võib laadida pisaratega

© Eero Vabamägi/Postimees. Torm Tallinna lahel

Google teatas, et on loonud kõigi aegade täpseima ilmaprognoosisüsteemi

© Shutterstock

SUUR LUGU: Tehislik aru(tus) - kas vestlusrobot on tark või rumal?

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud