Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega
Maailma üht aktiivsemat vulkaani – Etnat – kardetakse küll selle pursete pärast, aga mõõtmised näitavad, et tegelikult teeb tulemäe ohtlikumaks hoopis gravitatsiooni mõju sellele. Etna libiseb Vahemerre.
Üüratu kalju plartsatab lainetesse. Merepõhi muutub vägeva kivikamaka raskuse all vaata et sültjalt pehmeks. Kokkupõrke tõttu tõukub merepõhja pealmine kiht sadu kilomeetreid edasi, lükates liikuma ka enda kohal oleva veemassi. Moodustub hiidlaine, mil on kõrgust sama palju kui kümnekorruselisel majal. Veesein veereb kolme maailmajao randa, põhjustades üleujutusi ja purustusi.
Supervulkaane leidub mitmel pool Maal. Need üüratu suurte maa-aluste magmakambritega vulkaanid purskavad harva, sadade tuhandete aastate tagant. See on meie õnn, sest megapursked võivad vallandada üleilmse katastroofi, põhjustades kogu planeedi jahenemise.
Kui vulkaan Hunga Tonga – Hunga Ha’apai 2022. aasta jaanuaris purskama hakkas, oli selle tekitatud mürinat kuulda väidetavasti Alaska poolsaarelgi. Kas see on tõesti võimalik?
Purske ja kokkuvarisemise järel hakkab vulkaan end peagi taastama. Kuuel aastakümnel kogutud andmeid analüüsides on teadlased välja selgitanud, kuidas see protsess täpselt toimub. Saadud teabe abil loodetakse vähendada tulevaste looduskatastroofide ohvrite hulka.