Tapjaks sündinud draakon, komodo varaan

Badžau meeste argipäev möödub pea eranditult vees. Evolutsioon on nende organismi allvee-eluks sobivaks kujundanud.

Sinivaala süda võib kaaluda üle 300 kilogrammi ja ta keel on 5 meetrit pikk. Tema mõõtmed on pannud teadlasi juba ammu pead murdma: kuidas ikkagi võis üks loomaliik areneda niivõrd suureks? Paistab, et nüüd on Brasiilia teadlased leidnud sellele küsimusele vastuse. Piltlikult öeldes: sinivaala geenid on amokki jooksnud.

See imepärane olend on justkui kokku klopsitud mitmest üksteisest kaugel olevast liigist. Ta muneb kui lind või roomaja, annab poegadele piima nagu imetaja ning tema jala küljes on mürgikannus. Vähe sellest, tal on nokk nagu pardil ning selle järgi ongi ta nimetuse saanud. Kummalise nokklooma genoom on nüüdseks täielikult kaardistatud ning tema omapärased kohastumused peavad andma teadlastele aimu imetajate varasest arenguloost.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.