Vulkaanid paiskavad õhku mitmesuguseid aineid, mida määratletaks kui saastet, kui need oleksid tehastest või liiklusest pärit. Sitsiilias asuv Etna paiskab aastas õhku näiteks sama palju väävliühendeid kui kogu Prantsusmaa rasketööstus. Seda on aga vulkaanid alati teinud, mistõttu koosneb loodus nende lähedal liikidest, kellele sellised olud meeldivad.
Maailma üht aktiivsemat vulkaani – Etnat – kardetakse küll selle pursete pärast, aga mõõtmised näitavad, et tegelikult teeb tulemäe ohtlikumaks hoopis gravitatsiooni mõju sellele. Etna libiseb Vahemerre.
Kontinendid rebisid end üksteise küljest lahti ja kogu planeedile langes kuni 40 miljonit tonni elavhõbedat. Mürgised ained hävitasid triiase ajastu ökosüsteemid, kuid teadlased arvavad, et see katastroof võib Maal kunagi taas toimuda.
Iga päev paiskub inimtegevuse tagajärjel õhku tonnide kaupa süsihappegaasi. See vallandab ahelreaktsiooni, mis saastab atmosfääri ning tapab igal aastal seitse miljonit inimest. Peagi aitavad meil õhku puhastada mobiilsed filtrid ja sudu neelav asfalt.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?