Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Nüüd, peaaegu kümme aastat hiljem, usuvad astronoomid, et nad on leidnud võimaliku kandidaadi, mis võibki see salapärane planeet olla. Nad on uurinud kahte ammu taevast tehtud infrapunauuringut, mille nimeks on vastavalt IRAS ja AKARI, ja mis on tehtud 23 aastat vahega. Nende uuringute andmete võrdlemisel ja andmetest aeglaselt liikuvate objektide otsimisel leidsid teadlased esmalt 13 võimalikku kandidaatobjekti üheksandaks planeediks, aga põhjaliku ülevaatuse järel jäi neist sõelale vaid üks.

See objekt passib kõigiti nende nõudmistega, mida astronoomid üheksandale planeedile esitavad. Sel on õige kaugus Maast, õige orbiidi nurk, sobiv liikumine ja heledus, ja see on nähtav ainult täpselt siis, kui see peaks prognooside järgi nähtav olema.

Ehkki see kõik võib tunduda paljutõotav, on siiski veel palju vastamata küsimusi. Objekti täpne orbiit on endiselt teadmata, samuti ei tea me, kas see on ikka tõesti planeet — või midagi muud.

Üks väljakutse selle planeedi leidmisel seisneb selles, et paradoksaalselt on meie enda Päikesesüsteemi äärealadelt uute planeetide leidmine mõnevõrra raskem kui teistest süsteemidest planeetide avastamine. Siis, kui astronoomid otsivad eksoplaneete, mis tiirlevad kaugete tähtede ümber, vaatavad nad sageli seda, kas ja kuidas planeet varjutab meieni jõudvat tähevalgust. Kuid meie Päikesesüsteemis liiguvad Päikese eest läbi ainult Merkuur ja Veenus, kui vaatleja asub Maal. Seetõttu on vajalikud täiendavad vaatlusandmed, enne kui teadlased saavad öelda, kas nad on tõepoolest leidnud üheksanda planeedi.

Lisaks pole kõik astronoomid üldse ühel meelelgi, kas see taevakeha olemas on. Eksisteerib kolm põhilist teooriat: kas seda pole üldse olemas ja Päikesesüsteemi äärealade väikeste taevakehade seletamatult veidrad orbiidid on sellised juhuslikult. Teine on, et planeet on olemas, aga peidab end seal, kuhu keegi pole veel vaadanud. Kolmas ja kõige dramaatilisem võimalus on, et üheksas planeet on tegelikult hoopis väike must auk, mis asub meie enda kosmilises tagahoovis.

Vastav uuring, mis väidab, et sobilik üheksanda planeedi kandidaat on leitud, on praegu avaldatud teadusliku eelretsenseerimise serveris arXiv ja see ei ole veel retsensiooni läbinud: see on protsessi, mille käigus teised teadlased hindavad ja kinnitavad selle kvaliteeti enne, kui see saab avaldatud oma valdkonna teadusajakirjas.