• 01.04.20, 13:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

DNA andis ürgsele tüdrukule näo

Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Materjali, mille abil denislastest ette­kujutust saada, pole just ülemäära palju. Kui neandertallaste leide on rohkes­ti, siis nende geneetiliste nõbude denislaste puhul peavad teadlased leppima üksikute luude, hammaste ja ühe väike­se sõrme lüliga. Ometi on kindel, et denislased elasid nii meie kui ka neandertallastega samal ajal kõrvuti, ja pole välistatud, et mõnes maailma nurgas koos meiega alles 15 000 aastat tagasi.

Seotud lood

Lood
  • 17.12.23, 06:15
Teadlased taastasid sõrmejupist leitud DNA abil Denissi inimese näo
Kolm hammast ja mõned luufragmendid on ainsad Denissi inimeseks nimetatava inimliigi säilmed. Kuid DNA analüüsi abil said teadlased anda meie kaugele sugulasele näo.
Lood
  • 01.12.20, 15:29
Müstiline inimliik on jätnud jälje ka eurooplaste DNAsse
Uuringud näitavad, et islandlaste DNAs on Denissi inimese jälgi. See viitab, et liik oli laialt levinud.
Lood
  • 13.06.24, 15:46
Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?
Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele