Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.
Materjali, mille abil denislastest ettekujutust saada, pole just ülemäära palju. Kui neandertallaste leide on rohkesti, siis nende geneetiliste nõbude denislaste puhul peavad teadlased leppima üksikute luude, hammaste ja ühe väikese sõrme lüliga. Ometi on kindel, et denislased elasid nii meie kui ka neandertallastega samal ajal kõrvuti, ja pole välistatud, et mõnes maailma nurgas koos meiega alles 15 000 aastat tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolm hammast ja mõned luufragmendid on ainsad Denissi inimeseks nimetatava inimliigi säilmed. Kuid DNA analüüsi abil said teadlased anda meie kaugele sugulasele näo.
Uuringud näitavad, et islandlaste DNAs on Denissi inimese jälgi. See viitab, et liik oli laialt levinud.
Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.