Rooma impeeriumi mõju omas ajas elanud inimestele oli sõna otseses mõttes atmosfääriline. Impeeriumi kuldajal muutus õhusaaste nii tõsiseks, et teadlased kahtlustavad, et see põhjustas ulatuslikku neuroloogilist kahju suurele osale Euroopa elanikest.

- © Shutterstock. Colosseum Roomas, üks impeeriumi sümbolitest.
Asi ei ole siiski kasvuhoonegaasides. Arktika jääst võetud puursüdamikest saadud andmete põhjal tõusis atmosfääris hoopis mürgiste pliiühendite sisaldus, ja ajavahemikus 100 eKr kuni 200 pKr oli tõus järsk. Rooma impeerium alustas just siis seninägematus mahus kaevandamist. Muuhulgas kaevandati ka plii- ja hõbedamaaki, sulatati neid ja töödeldi saadud puhtaid metalle. Teadlaste hinnangul oli sel ajal Rooma impeeriumis sündinud lapsel veres keskmiselt kolm korda rohkem pliid kui tänapäeva USA lastel. Seda, et plii on mürgine, roomlased ei teadnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Värske uuringu käigus tuli välja, et ainult seitsmes riigis vastab õhu kvaliteet WHO ehk maailma terviseorganisatsiooni standarditele.
Tartu ülikooli teadlaste ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös tehtud uuring näitas, et õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ning halb mõju tervisele vähenenud. Siiski põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis üle tuhande varajase surma.
Uue teadusuuringu käigus analüüsisid teadlased 2000-2500 aasta vanuseid kirjutisi Aristotelese päevilt. Neist nähtub, et tollal ei olnud vanusega seotud tõsised mälu-, kõne-, ning argumenteerimisprobleemid üldse levinud; vastupidi, need praktiliselt puudusid. Kas dementsus on seega moodsa aja haigus?