Ligikaudu tuhat aastat tagasi käisid Skandinaavia viikingid rüüsteretkedel mitmel pool maailmas. Suuresti põhines nende edu oskusel ehitada kergeid, kiireid ja väga hea manööverdusvõimega laevu.
Göteborgi ülikooli teadlased võtsid analüüsida tuhandeid hambaid, mis on pärit ühelt Rootsi kalmistult ja millel on vanust 800-1000 aasta ringis. Ilmnes, et viikingiaja skandinaavlasi kimbutas kaaries vähem kui tänapäeva inimesi, ja nad üritasid hambamuredega hakkama saada oma ajastule omaste vahenditega.
Ameeriklaste tehtud uuring tuvastas, et Gröönimaad asustanud viikingid pidid seal rinda pistma loodusjõududega, millest jagu saamiseks neil rammu polnud.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?