Punase planeedi pinna all meetri sügavusel võib teoreetiliselt leiduda 250 miljoni aasta vanuseid baktereid. Avastuse teinud teadlased hoiatavad samas planeetidevahelise bakterisaaste eest.
Teadlased on ammu unistanud Marsilt elu või selle jälgede leidmisest. Võimalik, et nüüd on astutud sammuke sellele suurele avastusele lähemale. Seda tänu Maal elutsevate bakteritega tehtud katsetele.
Marsil on külm nagu hundilaudas ja selle pinnale jõuab ohtrasti tervisele kahjulikku ioniseerivat kiirgust. Kas astronaudid jääksid sellistes tingimustes üldse ellu?
On ammu teada, et bakterid suudavad raskusteta elada äärmuslikus pakases, tugeva kiirituse käes ja söövitavas happes. Mõne aja eest avastati mikroobid, kes saavad energiat üksnes hõredatest gaasidest. See tähendab, et lootus kosmosest elu leida on suurem kui varem.
Arstid sõdivad juba aastaid bakteritega, kelle vastu ei aita miski. Aastas langeb resistentsete bakterite ohvriks 700 000 inimest. Nüüd aga võtavad tohtrid kasutusele täiesti uued relvad: mürgikäsnad, geenikäärid ja röövbakterid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?